Humahuaca

1121 päev
15.03.2014
Reisi algusest 120 467 km
Teekond: Salta – Humahuaca (252 km)

Humahuaca Org (Quebrada de Humahuaca) on olnud asustatud juba 10 000 aastat tagasi, ning hiljem, 15 sajandil kulges mööda orgu oluline inkade kaubandustee. 155 km pikkune org kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse alates 2003 aastast.




Mööda orgu kulgev maantee ületab Kaljukitse pöörijoone, ning lõuna poolt tulles on vastav joon peaaegu tähistamata. Õigele kohale lähenedes olid tee ääres mõned käsitööde müügipunktid, ja kogu lugu. Igatahes mingit suurt silti a la “pöörijoon tervistab sind” või muud sarnast tee ääres polnud. Kilomeeter edasi keerasin otsa ümber, ja sõitsin aeglaselt tagasi. Põhja poolt tulles oli silt teeääres siiski olemas.

Suurt liikumist ei siin olnud, vahepeal peatus veel paar autot, reisijad tegid sildi juures mõned selfied, nagu tänapäeval etikett ette näeb, ja seejärel sõideti edasi.    




Müügilettide taga oli tegelikult veel üks inimesekõrgune kivi kirjaga “Tropico Capricorno” …


Ja kaugemal oli suurem ehitus, mis võib täita väga tõenäoliselt päikesekella ülesandeid. Ja peaks näitama, et siin võib päike olla seniidis (rahvakeeles - paistab otse lagipähe).


Müügilettidel olid saadaval kohalikud soojad mütsid ja muidugi palju muud käsitööd. Ja leti taga müüja nikerdab järgmisele kivile kaktust, ja selle kõrvale kirja “Tropico Capricorno”. Kivi maksab 5 Argentiina peesot (nii 35 eurosenti, olenevalt mis kursiga arvestada).

Vähemalt tead, et kui siit midagi osta, siis raha jääb nendele, kes tooteid valmistavad ja müüvad. Et pole väikeseid hiinlaseid ekspluateeritud. Tegelikult on praegu Argentiina majandus niisuguses seisus, et import järjest väheneb, aga see on hoopis pikem teema.

Paar kilomeetrit edasi oli hoopis teistsugune käsitöömüügikeskus, suur kivist laama hakkas juba kaugelt silma. 








Siia mahub vabalt paar bussitäit rahvast, ja ruumi jääb ülegi. Tegelikult on siin ka kohalik toodang.

Humahuaca ise on väike, 11 tuhande elanikuga linn. Kohe linna piiril on esimene turismiinfo, siit saab nii linnakaardi kui ka soovitusi kämpingute kohta stiilis, et otse edasi kesklinna poole, ja siis paremale üle silla ja seal nad ongi. Olidki. Täpselt nagu juhatatud. Ja kaugemal olid sellele piirkonnale väga iseloomulikud värvilised mäed.








Edasi mõned pildid Humahuaca kesklinnast.














Linna keskel asuva kõrgema koha otsa ronides saab näha, et linn on üllatavalt roheline.


Mäe otsas on suurem kompleks - “Monumento a los Heroes de la Independencia”






Ja loomulikult on siin kaktused. Kuidas siis muidu.


Ilmast. Ilm on siin juba sügisene, ikkagi lõunapoolkera, ning puude lehed on hakanud kollasemaks minema.


Kämping. Vesi oli, elektrit mitte, st et külastajatele jagamiseks ei olnud, ja kuna taevas on selge, siis oli targem parkida buss nii, et hommikused päikesekiired ärkamise mugavamaks teevad. (Loe: kütavad plekist seinad leigemaks)

Järgmiseks hommikuks jääb 10 km kaugusel oleva Cocataca külastamine, seal pidid olema kolumbuse-eelse Omaguaca tsivilisatsiooni poolt ehitatud suured terrassid, kus viljeleti põllumajandust. Ja võib-olla jõuab hiljem veel kuhugi. Step-by-step.

Jätkub …