Alustuseks üks hea tsitaat. “To get to know a country, you must have direct contact with the earth. It’s futile to gaze at the world through a car window” – Albert Einstein.
Saaremaalt pärit Bellingshouseni poolt 1820 aastal avastatud Antarktika asub Argentiina Tulemaal asuvast Ushuaia linnast vähem kui 1000 kilomeetri kaugusel, silmaga just näha ei ole, aga linnas käies hakkab pidevalt silme reklaame, et just see koht siin on õige koht Antarktika külastamiseks. Iseeenesest nii ta ju ongi, sest Antarktika on tänapäeval turismile avatud, ja valdav enamus laevareise algavad just siit Ushuaia linnast, mõningatel andmetel isegi 90%. Põhimõtteliselt on Antarktikasse võimalik reisida ka teistelt kontinentidelt, reise korraldatakse nii Lõuna-Aafrika Vabariigist, Austraaliast kui ka Uus-Meremaalt, aga nendest kohtadest on kohalesõiduaeg tunduvalt pikem, 4-6 päeva.
Tüüpiline lühem laevareis laevareis Ushuaiast Antarktikasse kestab 8-12 päeva, millest esimesed kaks päeva läheb kohalesõidule ja kaks viimast päeva siis tagasisõidule, teel ületatakse Drake väin, mille lainetest pole mereoludega kursis olevatele inimestele mõtet pikemalt seletada, nad teavad seda tunduvalt paremini, aga mitteteadjatele võiks öeda, et väin on tormine, ja siin on esinenud isegi mitmekümnemeetriseid laineid (õnneks mitte alati). Ja miks väin on tormine, on lihtne selgitus, sest kuna Antarktika on manner, mille keskel on poolus ja mida ümbritseb vesi, siis see vesi käib samuti ringi ümber Antarktika ja Drake väin on see kõige kitsam koht.
Veel mõningat infot - Antarktika külastamine on rangelt reglementeeritud, ja turismilaevadelt lubatakse korraga maale kuni 100 külastajat, mis on üpris oluline laeva valiku kriteerium. Mis tähendab, et väiksema laevaga (kuni 100 reisijat) saavad peaaegu kõik igal maabumisel kaldale, ja suuremate, nii 300 reisijat mahutavate laevadel saab samas paigas maale ainult kolmandik. Ja ehkki suured tuhandeid reisijaid mahutavad kruiisilaevad külastavad samuti seda haruldast kontinenti, kehtivad nende kohta hoopis teised reeglid ja reisijate maabumine ei ole neilt lubatud. Aga selge on ka see, et 100 reisijat majutav laev kõigub lainetel tunduvalt rohkem, kui 300 või 500 reisijat mahutav laev, seda enam, et Drake väinas tuleb sõita piki lainet.
Blogimisega on nii, et kuna järgneva 11 päeva ühendus toimub üle sateliidi, siis postitused võivad siia jõuda hilinemisega ja väga tõenäoliselt reisi ajal siia pilte ei lisandu, aga pildid tulevad kindlasti hiljem. Ja meilidega on sama lugu, kõik kirjad ja pakkumised loetakse läbi pärast tagasijõudmist ja vajadusel kas kustutatakse või vastatakse või vastatakse hiljem või ei vastata üldse, nii nagu tavaliselt. Teoreetiliselt peaks jõudma blogisse ka meili teel tehtud postitused, ja testimisel see võimalus täiesti töötas, aga seda me nüüd näeme praktikas ka ära.
Esialgse info kohaselt on laevas wifi ja igale reisijale on ette nähtud 10MB andmemahtu, mida pole just eriti palju, ja enne seda tuleb igasugune arvutipoolne isetegevus piirata, st kinni keerata absoluutselt kõik automaatsed uuendused. Võib-olla õnnestub mõned pildid Flickerisse üles laadida ja siia linkida, aga ei taha ette midagi lubada.
Igatahes ma püüan nüüd siia kirja panna kronoloogilises järjekorras nii reisimuljed kui ka muu kasuliku info, sest omal võttis info kogumine parasjagu aega, aga õnneks olid trip.ee-s mõned Antarktikateemalised postitused. Kronoloogilise blogimisega juhtub küll tavaliselt, et uusi asju tuleb järjest rohkem peale, kui kirja jõuab panna, aga siin see lugu on:
Antarktika reis algas kell 15.30 kogunemisega Ushuaia sadam kõrval asuval parkimisplatsil, õiges kohas oli suur “Quark Expeditions” lipp ja registreerimine ja kõigil pidi kaasas olema kaks olulist asja, kõigepealt pass, mis võeti laevas ära, ja teiseks Ushuaiast lahkumise lennupileti broneering, et nad saaksid laeva hilinemise korral lennufirmasid informeerida. Seda broneeringut polnud mul muidugi kuskilt võtta, sest ma olen siia autoga tulnud ja kavas on autoga lahkuda, aga sellest polnud ka mingit probleemi. Järgnevalt viidi kõik suurte bussidega paarisaja meetri kaugusele sadama territooriumile laeva kõrvale. Edasi oli tavaline Welcome on Board, siis esimene sissejuhatav koosolek, laeva töötajate tutvustamine, ja pärast seda kohustuslik õppehäire, mille käigus tuli panna päästevest selga, tulla kogunemispaika ja veidi aja pärast rivistuda päästepaatide kõrvale. Paatidesse ronida polnud tarvis, piisas paatide kõrval seismisest. Kell 18 lahkus laev Ushuaia sadamast, ja sõitis mööda Beagle väina Atlandi ookeani suunas.
Ja lõpetuseks – kui Te saate seda lugeda, siis on internet mingil määral töökorras.
Posts
No comments:
Post a Comment