725 päev,
Ushuaia.
Ushuaias peetakse samuti karnevali, nagu paljudes Ladina-Ameerika linnades. Siinne karneval oli eile, 11 veebruaril, ja kaldaäärne tänav oli kilomeetri ulatuses liikluseks suletud.
Ja edasi tuleb hulgem pilte, alguses kuivemate, ja siis järjest märjemate esinejate ja publikuga.
Taevas läks üha tumedamaks ja tumedamaks.
Seejärel hakkas vähehaaval sadama
Taevast vaatates sai selgeks, et niipea see vihm küll järele ei jää. Ette rutates võib öelda, et kallas nagu oavarrest kuni järgmise hommikuni.
Kuna vihma hakkas järjeśt tugevamalt sadama, ja kuna auto oli sealsamas paarisaja meetri kaugusel, siis läksin jopet võtma, ainult fliisi väel hakkas nagu niiskeks minema. Et saaks vahepeal kaamerad hõlma alla panna.
Tagantjärele tark olles oleks võinud jope asemel erkoranžid veekindlad riided selga panna. Siis hakkas veel rohkem sadama, ja veidi hiljem veel rohkem. Ja kui mõtled, et kus kohast kõik see vesi võetakse, siis edasi läks sadu järjest veel tugevamaks.
Sadu läheb suuremaks ja vaatajaid jääb järjest vähemaks. Kui alguses oli tänavaäär paksult rahvast täis, ja läbipääs raskendatud, siis nüüd on neid hoopis hõredamalt.
Sel momendil oli kõik niivõrd läbimärg, et ma ei riskinud enam kaamerat jopepõuest välja võtta ja käima panna. Veel kümmekond minutit, ja järjekordne lahe üritus sai läbi. Ma ei taha öelda, et vihm selle ära rikkus, aga ilusa ilmaga oleks kõik olnud hoopis toredam, neid esinemisi on aasta otsa ette valmistatud.
Vihma jätkus muidugi järgmise hommikuni.
No comments:
Post a Comment