RN Altos de Lircay, 1 päev

18.12.2017 
1469 päev.
Teekond: Lago Colbun – Talca – RN Altos de Lircay – tagasi Lago Colbun  (148 km)
Reisi algusest 161 345 km

Sõidan hommikul Talcasse gaasi ostma. Senine elu on näidanud, et Tšiilis saab purgi kätte veidi alla 5 EURi, ja purgiga majandab ära peaaegu kuu. Seda juhul, kui kohvivee keetmisel kasutada elektrilist veekeetjat, ja muidugi, et on koht kust elektrit saab. Enamustes kämpingutes on, ja isegi mõnede Argentina tanklate kõrval asuvatel puhkeplatsidel on elektripistikud.


Talcas läks päris pikalt. Käid ühes poes, ja siis toidupoes, ja siis teed linna peal pikema tiiru, ja siis otsid natuke aega postkontorit. Postkontoris on turismiinfo, ja saab päris häid turistikaarte, aga postkaarte ei ole. Küsimise peale saan teada, et postkaarte müüakse hoopis 8 kvartalit eemal asuvas kaubanduskeskuses, ja seal on kolmandal korrusel suveniiripood. Õiget kohta poleks ilma küsimata küll üles leidnud. Saan postkaardid ja ühe väga hea matkaradade kaardi.






Lõpuks lähebki nii, et sõidan ikkagi Altos de Lircay parki korraks vaatama. Et äkki jõuab seal natuke ringi vaadata, mis sest et aeg juba pealelõunas. Pikema matka jaoks peab niikuinii kell 9 hommikul kohal olema.


Altos de Lircal National Reserv on 121,6 ruutkilomeetrit, ja on asutatud 1996 aastal. Ja netist infot otsides võis leida hulgem kiitvaid hinnanguid.


All tõkkupuu juures on hinnakiri. Varem nagu ei hakanud silma, aga viimasete aastatega on hakatud välismaalastelt suuremat hinda küsima. 5000 CLP on u 6,8 Eurot, aga külastamine on seda väärt.

2015 aastal sain teada, et Tšiilis on võimalik omale osta rahvusparkide külastamise aastapass, hinnaga 10.000 CLP-d, mis tol ajal oli kasulik ost, kui külastad rohkem kui nelja parki. 2016 sügisel läksin uuesti aastapiletit ostma, aga sain vastuse, et hetkel neid rohkem ei müüda, limiit on täis. Käesoleval aastal oli aga vastus, et enam aastapassi ei väljastata.

Piletit all ei müüdud, pargi administratsioon pidi asuma sissepääsust 2 km kaugusel.


Tee kõrval üks päris huvitav tree-house.




Hotelli ehitus. Päris meeldejääv kujundus.


Ülemine valvurimajake. Edasi läheb nii, et kuna kell on palju, ja varem välja vaadatud Enladrillado matkarada eeldab varahommikust starti, siis täna saan võimaluse teha üks tunniajane tiir, ja ilma piletita.




Rohelus mäeküljel.






Mirador Antumahuida ja vaateplatvorm


Cerro El Morrillo. Maakeeles El Morrillo mägi, kõrgust 1607 m.


Tšiilis tähendab mõiste “suur puu” midagi niisuurt, mille läbimõõt algab meetrist ja ladvad ei paista. Ja tervikuna pildile saamiseks tuleb päris kaugele minna. Igatahes esimesed muljed pargist on head, koht on väärt homme vara tagasitulemist.

GPS-i jälg.





Jätkub ...