Tšiili suunas

11.12.2017-12.12.2017
1462-1463 päev.
Teekond: Buenos Aires –  Pergamino - Rio Cuarto - San Luis – Mendoza – Uspallata – Paso de Libertadores (Argentina-Tšiili piir) – Los Andes, kokku 1274 km
Reisi algusest 160 372 km


National Road 8, ehk Ruta 8. Kohati on tunne, nagu sõidaks mööda Väikese väina tammi.


Kütuse hinnad. Kallim diisel on 1,28, ja odavam diisel on 1,11. Mingi väike vahe on ikka sees, eurodiisliga on kuidagi erksam. Lameda maa peal läheb odavamaga ka edasi, aga enne mägedesse minekut on mõistlikum korralikumat kütust tankida.


Esimene sõidupäev oli 832 km. Ööbimispaik Desaguardero tanklas. Buss mahub täpselt varikatuse alla, viiskümmend meetrit eemal on igati ok söögikoht koos tasuta wifiga. Dušš on paarisaja meetri kaugusel veoautojuhtide parklas. 


Mendozasse seekord sisse keerama ei hakka, otsest põhjust seekord nagu pole. Peamine on õigeks ajaks piirile jõuda.

Aga Mendoza-Uspallata vahel on mingi ummik. Piirisabaks on nagu vara, piirini on veel siit veel üle 120 kilomeetri. Ootan, sõidukeid tuleb järjest juurde. Ühtegi autot vastu ka ei tule. Selline tunne, nagu oleks tee täiesti kinni. Või on mingi laviin jälle teed lõhkunud.


Tee kõrval on Rio Mendoza, harrastatakse raftingut.


Lõpuks hakkavad vastu tulema sõidukid, ja mingi aja pärast pärast saab jälle liikuma.


Vahepeal ongi üks koht, kus vesi on vana silla ära viinud, juba teist aastat ehitatakse uut. Pildil  on ajutine ümbersõit.




Uspallata keskväljak koos jõulupuuga. Siin saab ühest söögikohast häid Argentina lihapirukaid, ehk empanadasid. Ostaks kohe rohkem, et saaks Tšiilis ka õhtul süüa, aga piiril asuv vet. kontrolliga ei taha ka vaielda. Paljusid toiduaineid ei tohi sisse tuua. Et tomatid ja banaanid tuleb lihtsalt enne piiripunkti ära süüa. 

Enne Mendozat oli samuti üks vet.kontrolli punkt, aga seal küsiti otse, et kas õunu on, ja väikses kilekotis oleva ühe tomati kohta öeldi, et see on ok. Ehkki ma tegin igaks juhuks ülejäänud tomatitest ühte plastmasskarpi tomatisalati oliiviõli ja pipraga.


Edasi Andide suunas. Vahepeal teed jälle peatuse ja lihtsalt vaatad neid mägesid.


Ja vaade tagasi alla orgu, kusagil kaugemal on Puente Inka.


Tunnelist läbi ja Tšiilis. See on üks suuremaid ühendusteid üle Andide, ja tänu tunnelile on ka talveperioodil üldiselt avatud. Paso International Los Libertadores asub 3200 meetri kõrgusel.


Tere Tulemast.

Viie kilomeetri kaugusel on ühine piiripunkt. Vaim on juba valmis suureks ootamiseks, aga seekord järjekorda praktiliselt ei ole. Kõigil sõidukitel tuleb sõita läbi angaari, kus toimub passi ja tollikontroll. Siin on koos nii Argentiina kui Tšiili ametnikud, aga passi paneb templi ainult Tšiili. Ja seejärel tuleb endal ära täita auto ajutise sisseveo dokument, millele toll paneb oma templi. Argentina oma ainult vaadatakse, aga ära seda ei võeta millegipärast. Veterinaakontroll võtab mult järgmise paberi, kuhu on nelja kohta märgitud, et mitte midagi keelatut kaasas ei ole jne.

Seejärel tuleb auto küljeuks ja tagaluuk lahti teha, ja koer hakkab sees nuuskima. Midagi väga kahtlast ei ole, aga pideva utsitamise tulemusena hakkab nina upitama bussi riiulil oleva esmaabikoti suunas. Kott võetakse lahti täiendavaks kontrolliks, kahtlase lõhna tekitajaks võib olla poolik pakk sinepipulbrit. Või siis väike pudel teepuuõli. Pudel on eestikeelse markeeringuga, seda vaadatakse ja nuusutatakse, aga siis antakse tagasi, ja sellega on kontroll läbi. Rohkem keegi mingeid kaste ega kotte lahti ei tee.

Öeldakse veel üks Welcome, ja sõida rahulikult edasi. Võibki kirjutada, et "Mission Accomplished" - auto on õigel ajal Argentinas välja viidud. Isegi üks päev jäi reservi. 


Tšiili pool on Andid palju järsemad.


Veel üks päris levinud pilt. Tee läheb järjest allamäge.


Los Andes, ja tuttav El Sauce kämping, ööbimine on 5000 Tšiili peesot (kurss on 1 USD=645 CLP), soe vesi on, wifi ei tööta, see tähendab, et võrk on näha, aga mitte keegi ei tea parooli, ja lõpuks saan neti läbi baaritöötaja iPhone.

Mul on eelmisest Tšiili külastusest alles üks sim-kaart, millel on isegi mingi sümboolne jääk peal, aga keegi on selle jäägiga vahepeal 1:0 teinud, ja netti ma ei sellega ei saa. Nii et järgmisel päeval tuleb minna Enteli esindust otsima. Ja võib-olla saab asja siinsamas korda, ja ei pea sellepärast kohe Santiagosse sõitma.

GPSi jälg: 11.12.2017-12.12.2017



Jätkub.