Veel pilte Lüderitzist

.
Felsenkirche ehk "Church of the Rock", on Lüderitzi kõige kõrgemal asuv ehitis. Kiriku ehitust rahastati annetustest, nurgakivi pandi paika 19.nov 1911 ja kirik avati 4.augustil 1912. Arhitektiks ja ehitajaks oli Cape Colonyst pärit Albert Blause.  Kirik on Namiibia National Monument 1978 aastast.






Altari akna kinkis kirikule Saksa keiser Wilhem II ning altari piibli kinkis tema naine Augusta Victoria of Schleswig-Holstein.



Martin Luther.




Kirik päikeseloojangul.


Linna sisenedes asub peatänaval väga hea turismifirma, Lüderitz Safaris and Tours. Väga asjalik teenindus, siit saab osta nii postkaarte kui ka marke, saadaval on (tasuta) Namiibia turismikaardid, teatmikud ööbimispaikade kohta. Ning siit saab broneerida nii laevareisi Halifaxi saarele pingviine vaatama kui muud kasulikku infot linna kohta.



Halifaxi saare pingviinide koloonia.

Pingviinid

Linnas jalutades ja maju vaadates on tunne, nagu oleks südasuvel Saksamaal.


Diaz Coffee Shop, mis momendil läbib noorenduskuuri.





Purskkaev, ilma veeta, tõsi küll.




Endine postmaja.




Barrels, praegu asub siin restoran.


Bergstrasse renoveeritud majad


Grünewald House. Ehitatud 1909 aastal ning kuulus Lüderitzi esimesele linnapeale.




Keeglisaal ja kontserdisaal.




Praegu on siin hotell.


Otsimise peale leiab kõrvaltänavalt mõne maja, mis on veel korda tegemata.

Lüderitzi sadamas on kalapäev. Sedatüüpi laupäevane üritus, kus kaldapealsele on üles pandud telk, telgi kõrval on kõlarid ja tuleb tümakat, telgist saab osta erinevaid kohapeal grillitud kalatooteid.

Järjekordne vaaganatäis läheb käiku.


Kingfish, hindadest ma parem ei kirjuta, niipalju ainult, et numbrid olid ühekohalised. Meil on nii mõndagi Aafrikast õppida. Lasen papptaldriku kala ja riisi täis laduda, ja siis selgub, et nugade-kahvlite-lusikate peale pole keegi mõelnud. Võib-olla ongi mõelnud, aga see mõte oli vist küll "süüa saab ka näpu vahelt". Saigi, riisiga läks küll rohkem aega, aga järgmine ost oli kala ilma riisita.


Kingfish.




FNB ehk First National Bank värbab uusi kliente. Nagu ikka rahvaüritutel. Ma ei ole vist sobilik, nii et väga palju peale ei käida.


Kalapäevad kaugemalt. Elektrivaba pooltund, batuut vajus samuti kokku.




Raamatukogu ja spordisaal.






Keset tänavat astuti juurde ja sooviti pildistamist.


Kohalikud Nama hõimu mehed, kes ei unustanud mainimast, et see kõik oli kunagi nende maa.


Matkaauto Magirus 1960-ndatest aastatest.


Mahub täpselt ööbimispaiga väravatest läbi.


Veel üks väiksem isend. Ma tunnen mõnikord puudust kõrgemast autost, aga ainult nendel momentidel, kui on soov bussis seista.  Sest auto suurus või täpsemalt väljendudes väiksus on siin oluline, eriti siis, kitsastel linnatänavatel tuleb teha tagasipööre, sest ees on tupik. 


Ja siis sõitis linna järjekordne bussitäis turiste, oma öömaja käruga kaasas. Nii et siin näeb liikumas kõike, seinast seina.




Järjekordne ööbimispaik. Lüderitz Backbackers. Sest siin oli tuult vähem, kui kahes varasemas kämpingus, Dias Pointis tahtis tuul ookeani viia ja Shark Islandi kämping polnud ka just tuulevaikne.


Ja tunduvalt mugavam on magada, kui naaber peab kolme koera asemel kilpkonna.

Shark Islandi kämpingus olin ühe öö, Lonely Planet hoiatas, et koht on tuuline ja jahe ja täpselt nii oligi. Kämpingu omanikuks on NWR ehk siis Namibia Wildlife Resorts.

Endine tuletorn, kohandatud öömajaks.


Ülaltvaade Shark Islandi kämpingule, vasakul on memoriaal.


Keskel on mälestuskivi Adolf Lüderitzile




Kivil on kirjas "KLINK PLAQUE In Recognition of the achievement and courage of Capt. Amyr Khan Klink of Brazil when he rowed and drifted alone in the specially designed lifeboat the PARATY across the South Atlantic from Lüderitzbucht in South West Africa / Namibia to Sao Salvador Bahia in Brazil in one hundred days from 10 June to 18 Setpember 1984 in research project on survival at sea. The Lüderitzbucht Foundation deems it fitting to erect this plaque in the victiny of Capt. Klink's starting point FOR THOSE IN PERIL ON THE SEA. Link

Lühidalt - tahvel on paigaldatud Kapten Amyr Khan Klinki auks, kes sõitis 1984 aastal siit üksi sõudepaadiga Brasiiliasse. Igatahes respect.

Ma mõtlesin pikalt, kas nüüd postitus ära lõpetada, või lisada siia lõppu veel midagi, millest tavaliselt eriti ei räägita ega kirjutata.

Shark Islandi ajaloost. Siin veel üks mälestusmärk, 20 sajandi kõige esimese, Herero ja Namaqua genotsiidi ohvritele. Kivil on nimi Cornelius Frederics, kes oli üks vastupanuliikumise liidritest ning suri siin 1907 aastal, sest just siin, kivisel Shark Islandil, külmade tuulte käes asus aastatel 1904-1907 kõige esimene extermination camp.  Pikem lugu on wikipedias http://en.wikipedia.org/wiki/Shark_Island_Extermination_Camp ja siin http://www.namibian.org/travel/namibia/luderitzcc.html.
80% siia laagrisse saabunutest ei lahkunud siit enam kunagi.

Lüderitzis on veel väike kohalik muuseum, mis annab üpris põhjaliku ülevaate linna ja teemantikaevandamise ajaloost.