400 000 km

09.02.2014,
Reisi algusest 119 047 km,
Ruta 52, Argentina,
(GPS S23 41.626 W065 42.854).

Lihtsalt üks ilus ümmargune number, paljude nullidega, ja peaaegu et juubel.

Pingviinid

Aafrika pingviinid. Ametliku nimega Spheniscus demersus.

Kaplinn, Waterfront

.
Või siis kaldapealne. Ja muidugi palju muid Kaplinna pilte ka.

 
2005 aastal avatud Nobeli väljak. Ja neli Nobeli rahupreemia laureaati, vasakult alates: Albeon Luthuli (1960), Desmond Tutu (1984), FW de Klerk (1993)ja Nelson Mandela (1993).

Aga see paarisaja meetri kaugusel tagaplaanil olev punane kuju on valmistatud Coca-Cola kastidest.

Pretoria Zoo

Selles postituses kedagi katkiste autoosade piltidega ei šokeerita.

Aafrikasse loomaaeda?? Kes siis Aafrikasse loomaaeda läheb??  Etikett näeb ju ette, et Aafrikasse minnakse looduses olevaid loomi vaatama, ainult et Pretoria Loomaaed on tõepoolest külastamist väärt ning ühe edetabeli järgi kuulub maailma 10 parima loomaaia hulka http://www.ratestogo.com/blog/best-zoos/.

Ja mõnda väga haruldast looma on isegi Afrikas raske looduses kohata. Kasvõi alljärgnevat.


Okapi, ehk metsakaelkirjak. Elukohaks Ituri Forest, Kongo DV-s. Oli selline tagasihoidlik ja vahepeal tundus, et ei saagi teist pildile aga siis tulid kohalikud töötajad ja meelitasid looma värskete roheliste lehtedega kaamera ette.

Mossel Bay

.
Cango koopad külastatud, oli järgmine peatuspaik Mossel Bay. Seal pidi olema muuseumis väljas täissuuruses koopia laevast, millega Bartolomeu Dias 1488 aastal Euroopast siia Aafrika tippu sõitis. Nimelt ehitati selle reisi 500 aastapäeva tähistamiseks Portugalis selle laeva koopia, laev alustas teekonda Portugalist 8.nov 1987 ja jõudis Mossel Baysse 3.veebruaril 1988.

Järgnevalt paigutati laev Mossel Bay meremuuseumi, kus kõigil on võimalik seda külastada.


Laeva pikkus on 22,5 meetrit ja laius 6,62 m. Meeskonnas oli 17 meest (Diasil oli omal ajal 33 meeskonnaliiget)

Cango Caves

Cango koopad asuvad LAV-i lõunaosas Swartbergi mäestikus Oudtshoorni linna lähedal.  Koobaste külastus oli järgmisel päeval peale Swartbergi kuru ületamist. Käikude üldpikkus on üle 4 kilomeetri, kuid ainult üks neljandik sellest on avatud külastajatele ning sedagi ainult koos giidiga. 



Koopad avastas 1780 aastal kohalik farmer Jacobus Van Zyl. Korrektsem on öelda, et taasavastas, sest koopa sissepääsu juures elati juba kiviajal.

Kaplinn

Ja ongi Kaplinn. Kokku läks aega 371 päeva ja 41 tuh.kilomeetrit, et autoga siia kohale sõita. 

Kaplinn on teistsugune, nagu ei olekski päris Aafrika. See päris Aafrika seostub ju hoopis teistsuguse välimusega linnade ja küladega.

Swartbergi mäestikus

.
Vahelduseks loodusvaateid Lõuna-Aafrika Vabariigi lõunaosast, siin postituses ongi põhiliselt Swartbergi mäestiku mägiteed.

Nendega on nii, et vaatad eelnevalt paari pilti ja siis on kindel, et seal tuleb kindlasti ära käia. Ja õnneks pole jõutud igale poole asfalti panna, sest see rikub pool lõbu ära.



Teeviit tõotas küll tavalisest veidi huvitavamat teelõiku.

Cape Agulhas

369.päev
Reisi algusest 41437 km

Cape Agulhas on koht, mida ei saanud kuidagi jätta külastamata, sest tegemist on Aafrika mandri lõunapoolseima tipuga ja ühtlasi kohaga, kus saavad kokku Atlandi ja India ookean. Portugali meresõitjate poolt anti neemele nimi Cabo das Agulhas ehk Cape of Needles, sest siin langevad kokku magnetiline ja geograafiline põhjasuund. Link



Mandri-Aafrika lõunapoolseim ehitus on 1848 aastal ehitatud tuletorn

Kimberley – The Big Hole

.
364 päev
Reisi algusest 39 993 km

Täna hommikul läks teekond edasi Kimberley suunas, sest seal asub Big Hole, kõige kuulsam ja kõige sügavam inimkätega kaevatud auk teemandite otsimiseks.



Nii ta välja näeb, kaugemal on näha Kimberley linn ja see auk on ikka tõepoolest suur.
Teemandite kaevandamist alustati 1871 aastal ja kokku on leitud Kimberleyst 2722 kg teemante.

Veel Pretoriat

362.päev.
Reisi algusest 39398 km.

Ma olen plaaniväliselt ikka veel Pretorias. Eelmisel reedel lõppes viisapikendamise lugu sellega, et ametnike arvates pidi olema pikendamise taotluse juures lennupilet või siis on vaja broneerida vastav summa (7000 randi ehk 700 Eurot). See jutt, et ma saabusin siia autoga ja plaanin lahkuda samuti autoga, ei lugenud midagi. Igatahes eile, see oli siis teisipäeval olin uuesti tähtsas riigiasutuses aeglaselt liikuva (aga peaasi, et liikuva) järjekorra lõpus. Ja lennupileti broneering ilusasti väljatrükituna näpus.

LAV viisa pikendamine

358 päev.
Pretoria.

See Lõuna-Aafrika Vabariigi viisa pikendamise lugu on selline, mida ei taha oma teada jätta.  Kui mõned postitused on kategoorias “tehniline”, siis sellele postitusele sobiks kõige paremini kategooria “bürokraatia”.



Pretoria.

Lõuna-Aafrika Vabariik

.
Kirjutatud Lõuna-Aafrika Vabariigis, Pretorias.

Svaasimaalt väljavormistamine oli sama lihtne, nagu riiki saabumine. 2 minutit järjekorras, passi tekkis veel üks tempel ja oligi kõik. Paarsada meetrit edasi ootas järgmine riik, Lõuna-Aafrika Vabariik. Siin läks kauem, sest millegipärast vaadati seda viisatemplit väga pikalt, seejärel peeti teise töötajaga nõu ja seejärel löödi passi veel üks tempel. Küsimuse peale, et kui kaua riigis viibida võib, tuli vastus, et kuni 31 jaanuarini, sest niikauaks on antud riiki sisenemise õigus. See oli nüüd vastus, mida ma küll ei oodanud. Enamuses riikides antakse viisa mingi tähtajaga, kas siis 1 kuu või 90 päeva, ja see aeg hakkab kehtima sisenemise momendist. Küsisin veelkord üle, aga vastus oli sama.



Igatahes selline vastus tähendas seda, et Pretorias on pikem asjaajamine teemal “Kuidas pikendada Lõuna-Aafrika Vabariigi viisat”. Ja mingi kuues meel teatas sisemusest, et see ei käi nii, et lähed kuskile asutusse, kus ütled, et soovid viisat pikendada ja siis luugist öeldakse, et milles küsimus, teeme ära ja asi on 5 minuti pärast korras. Hea, kui 5 päeva pärast on selge, mida üldse tahetakse. Ette rutates võib öelda, et 5 päeva pärast oli lugu veel hullem.