Uganda, kokkuvõte

Kabale, Edela-Uganda, väikelinn enne Rwanda piiri. Ugandale on lõpuks tiir peale tehtud. Üliroheline riik, see tähendab, et kuna maapind on viljakas ja vihma tuleb mõnes kohas 2 meetrit aastas, siis kõik kasvab, mis mühiseb. Puud on vist 4 korda kõrgemad, kui Eestis ja mõned puulehed on A4 suuruses. Rohi ei ole rohelisem, on sama roheline, igaks juhuks mainin kohe ära.

Internetiga on siin nii, nagu tavaliselt. See “tavaliselt” tähendab, et kuna juba hommikust alates pole linnas elektrit, siis ei ole enamustes kohtades ka internetti.

Paar sõidu ajal tehtud fotot banaaniveost – kõigepealt banaanid jalgrattaga.



Nagu veidi aja pärast selgus, on see püsti olev toigas selle jaoks, et peatumisel ratas ümber ei läheks.

Uganda, Fort Portal

Ikka veel Ugandas. Üldiselt on siin lood sellised, et kui planeerid omale mingi asjaajamise, siis on vähemalt pool päeva tegevusega sisustatud. Ja nii mitu päeva järjest. Hea näide oli Rwanda viisa taotlemine. Riik on niipalju arenenud, et viisataotlust saab esitada üle interneti täidad vastava vormi, lisad juurde lisadokumendid, kas siis küllakutse või hotellibroneeringu ja paari päeva pärast peaks saama vastuse. Nii et piirilt elavas järjekorras viisat  ei pidavat saama (see on üldjuhul, tegelik elu näitab, et on ka piirilt viisa saadud ilma mingi eeltaotluseta).

Aga kuna see Rwanda saatkond asus Uganda muuseumi kõrval, mida oli niikuinii plaanis külastada, siis tundus õigem see viisa otse saatkonnast saada. Sest küllakutset ei olnud kuskilt võtta ja hotellbroneeringut ei olnud mõtteski teha. Ja kui ikka lähed saatkonda ja õigesti küsid, siis juhtub, et ikka saab. Õigesti küsimine tähendab seda, et ei küsi kas viisat saab, vaid küsid, kui ruttu viisa saab ja kas sama päev on ka võimalik. Kättesaamise tähtaegade kohta leidsin internetist ja Lonely Planetist erinevat infot, aga see eriti ei üllatanud, peaasi, et saatkonna aadress oli nii Kampala paberkaardil kui ka GPS-i kaartides sama. 

Uganda, Jinja, Bujagali Falls

Reisi 217-s päev



Hommikul olid sellises mõõdus linnud lauapeal.

Uganda

183 päev,
Gulu. Põhja-Uganda
Internetikohvik

Keenia-Uganda piiriületus oli paar päeva tagasi. Kaugelt hakkas silma paarikilomeetrine veoautode rivi. Nendest võis mööda sõita, sest sõiduautodele on eraldi tolli- ja piirikontroll. Niikaugele, kuni enam kaugemale ei pääse ning auto ümber hakkavad kogunema rahavahetajad ja muud asjamehed, nii nagu ikka piiridel. Keegi püüab selgitada, et ta abistab piiriületusel ja näitab, kuskohas asub tollipunkt. Vastan, et küll ma saan ise ka hakkama, aga abiline tuleb tolliruumi kaasa, seab ennast sisse nagu oma inimene ja hakkab minu eest mingit blanketti täitma.

Elu on näidanud, et neid abimehi on ikka mitmesuguseid, on sellised tegelased, kes näitavad ära ainult vajaliku maja ja ukse ning ise ootavad väljas, sellised võiksid parem olemata olla. Ja siis on sellised, kes marsivad igale poole sisse ning organiseerivad sulle ilma igasuguste järjekordade ja muude probleemideta kiire piiriületuse.

Mis tähendab seda, et neil on tõepoolset teenus, mida nad pakuvad ja mis hoiab aega ja närvikulu kokku. Ning asi käis tõepoolest kähku, auto vormistatud ja passi Keeniast lahkumise tempel. Ning abilise teenuste hulka kuulus ka Uganda poole vormistuse korraldamine. Siin oli vaja täita ainult viisataotlus, mis oli postkaardi suurune blankett minimaalsete andmetega nagu nimi, sünniaeg ja passiandmed ning auto number. Ja siis võeti sõrmejäljed, mõlema käe kõigilt sõrmedelt. Veel paar minutit ja pass anti luugist tagasi, ning öeldi, et on ok. Mingit leheküljesuurust kleepsu passi juurde ei pandud, lihtsalt löödi üks tempel ja kõik. Ju siis nii see käibki, sest rohkem keegi seda passi näha ei tahtnud. Egiptuse piiriületusega ei saa võrreldagi, nagu öö ja päev.

Esmamulje Ugandast oli igati positiivne. Ja silma hakkas see, et teeääred olid puhtamad, kui enamuses Aafrika rikides. Tavaliselt vedeleb iga pool kohutavas koguses musti ja läbipaistvaid õhukesi kilekotte. Neid on täis teekraavid ja kaktused ja põõsad ja puud. Järjekordse asustatud punkti lähenemisest saad tavaliselt aru nii, et tee äärde tekib prügilasu. Aga see oli esmamulje, eks aja jooksul näeb täpsemalt.

Sipi Falls Mount Elgoni lähedal.