“Life is what happens to you while you’re busy making other plans” – John Lennon.
23 veebruari päevaplaan. Peale hommikusööki on esimene loeng Briti polaaruurijast Ernst Shackletonist Link
Kell 11.00 oli toimus kohustuslik maalemineku teemaline instrueerimine. Mõned slaidid.
Esimene soovitus oli riietuda kihiliselt, ja loomulikult veekindel rõivastus kõige pealmiseks. Mitte unustada tagavara sokke ja kindaid, mul oli kindaid ainult 1 paar, ja lootsin ,et saab hakkama.
Kõigil reisijad said saabumisel magnetkaardi, ja iga laevast väljumine tuli kaarditerminalis registreerida. Ja saabumine samuti.
Et maabumine toimub kummipaatidega, 10 – 12 reisijat paadis, ja et soovitav on hoida kõik vettkartvad asjad, nagu kaamerad seljakotis või siis kilekotis.
Edasi oli pikemalt juttu Biosecurity teemal, et kuidas vältida unikaalse Antarktika looduse tahtmatut kahjustamist.
Alates sellest, et kaldale minnes tuleb kummikuid loputada spetsiaalses vannis, ja et kaldale ei või midagi söödavat ega joodavat peale tavalise vee kaasa võtta. Ja kaldalt tagasi tulles tuleb samuti jalanõud üle pesta ja seejärel veel teisest vannist läbi astuda.
Et paadist väljudes tuleks alati olla näoga vee poole, ja kaldal liikudes on pingviinidel alati eesõigus, võimalusel tuleks jääda nendest vähemalt 5 meetri kaugusele.
Ning tualetis tuleb ära käia enne maaleminekut, ning vajadusel viiakse hädaline paadiga tagasi laevale, sest mitte midagi kaldale jätta ei tohi. Ning samuti ei tohi laevad pärast 60 laiuskraadi ületamist midagi vette jätta, kõik must vesi ja jäätmed tuleb viia tagasi Ushuaiasse.
Järgnevalt oli vaja ette näidata kontrolliks maalemineku riided ja seljakotid. Kuna meile jagatud joped olid täiesti uued, siis neid ei olnud vaja ette näidata, ja kummikuid samuti. Ülejöönud riietel vaadati üle kõik taskud ja takjapaelad, sest sinna kipuvad jääma igasugused kahtlased seemned. Paksud suusapüksid, veekindlad püksid, kindad, seljakott. See Biosecurity on väga oluline teema, sest siin käib külastajaid kogu maailmast, ja kui samade riietega on vahetult enne matkatud, siis võib ikka ühte-teist kaasa tulla.
Halb võõrliigi näide on meil omast käest võtta, karuputk on ju samuti sissetoodud. Ja teadlikult. Edasi tuli anda allkiri ja seejärel registreeruda maalemineku gruppidesse.
Esimene pilk Antarktikale. Seal ta siis ongi.
Ilm lubab maabumist ja paadid tõstetakse vette.
Veel veidi ootamist enne esimest paadisõitu.
Paadis. Ja seejärel tehakse pooletunnine sõit piki rannikut, enne esimest maabumist.
Esimesed pingviinipildid.
Maabumine Aitcho saarel.
Siin elab kahte liiki pingviine, kõigepealt punase nokaga ja eesli häältega Gentoo-pingviinid.
Sellekevadised pojad on juba peaaegu sama suured, nagu täiskasvanud pingviinid, aga nad on kohevad ja pole veel täiesti veekindlad.
Ja nad ootavad ikka veel toitmist.
Tavaline vaatepilt on suure tibu eest põgenev emapingviin, kes on tüdinenud järglaste toitmisest.
Rannas on mõned merelõvid.
Chinstrap pingviinid
Edasi juhtib see, mida juhtuda ei tohi, 4GB mälukaart saab täis, ja millegipärast ma ei leia taskust tagavaraks võetud 32GB-st kaarti, ehkki omateada on see taskus. Tagasi laeva minnes leian kaardi kajutist põrandalt.
23 veebruari teekond udusel kaardil.
Jätkub …
Posts
No comments:
Post a Comment