Twenty years from now you will be more disappointed by the things you didn't do than by the ones you did.
So throw off the bowlines, sail away from the safe harbor. Catch the trade winds in your sails. Explore. Dream. Discover. --- Mark Twain

Monday, August 5, 2013

Titicaca järve saared


01.07.2013
Paadiretk: Puno – Isla Uros – Isla Taquile – Puno (terve pikk päev, mitukümmend kilomeetrit).

Titicaca  üheks oluliseks vaatamisväärsuseks on järve Peruu poolel asuvad Urose ujuvad saared, ja nende saarte elanikud. Saari nimetatakse nende kunagiste ehitajate Urose rahva järgi, kes ehitasid need ,et mitte inkade võimu alla sattude, kui inkad 14 sajandil oma impeeriumi laiendasid. Urose keel on praeguseks välja surnud, saartel räägitakse aimara keelt, sest rahvas segunes aegade jooksul aimaradega.

Urose saartel elav rahvas elatub praegusel ajal kalapüügist ja turismist. On saari, kuhu turiste ei lubata ja on saari, kuhu korraldatakse erineva pikkusega reise, alates paaritunnisest kuni koos ööbimisega saarel.

Puno_Peru_DSC01563
Puno,  Cerrito de Huajsapata - mäe otsas on inkade impeeriumi loojale pühendatud monument, First Inca Manco Capac.



Puno_Peru_DSC01560
Titicaca järv. Heledam viirg on totora-pilliroog.

Saarti on võimalik külastada täiesti omal käel, sest saarte ja Puno linna vahel käib tihe paadiliiklus, kui ka organiseeritud retke korras. Kas ainult kõrkjasaared või lisaks veel Isla Taquile külastus koos kohaliku lõunasöögiga ja inglise keelt rääkiva giidiga. Viimane variant läheb käiku, sest päeva jooksul kulub üks lõunasöök alati ära, kuna paadreis algab hommikul kell 7 ja kestab kella 5-ni.

Isla_Uros_DSC01573
Hommikul on väljas jahe ja niiske. Sooja on vist alla 10 kraadi. Enne saari on paaditee ääres kontrollpost, kes kasseerib laevafirmalt külastustasu.

Isla_Uros_DSC01575
Kaugemal läheneb järgmine paaditäis turiste.

Isla_Uros_DSC01576

Isla_Uros_DSC01580
Pilliroost majad ja laevad.

Isla_Uros_DSC01585

Isla_Uros_DSC01589

Isla_Uros_DSC01630
Tawantinsuyu saar.

Isla_Uros_DSC01596

DSC01602
Saareelanikud demonstreerivad, kuidas ujuvat saart valmistatakse. Alusmaterjaliks on mättad, ja peal on kõrkjad. Saari nimetatakse kõrkjasaarteks, aga uue saare ehitamisel tehakse esiteks saare põhi sellistest poole meetri paksustest mätastest või mullaplokkidest, mis seotakse omavahel kokku, kuni nad kokku kasvavad.

Isla_Uros_DSC01610
Järgnevalt lisatakse mätastele järjest uut pilliroogu, alguses ühtepidi, ja siis teistpidi. Kuni pooleteistmeetrine kiht.

Saare ehitamine on pidev protsess, sest vees olev osa mädaneb, ja ülemine osa peab pidevalt kasvama, kuna pealmised kuivad kõrkjad murduvad, kui nendel käia. Murdunud kõrkjatesse pääseb seejärel niiskus ja peale tuleb laduda järgmine kiht kõrkjaid. Ja alumistes kihtides saab näiteks kartuleid kasvatada. Saarte eluiga on nii 30 aasta ringis.

Isla_Uros_DSC01611
Käimisel saar vetrub. Mitte just palju, aga aru on saada, et see ei ole kindel maa. Suurt läbikukkumishirmu ei ole.

Isla_Uros_DSC01620
Käsitööde müük on elanikele oluline sissetulekuallikas.

Isla_Uros_DSC01621

Isla_Uros_DSC01628

Isla_Uros_DSC01634

Isla_Uros_DSC01638
Ja kaasaegne elu on jõudnud ka siis, sest kaugemal paistab kõrkjatest katuste vahel päikesepaneel. Elektrit saartele veetud ei ole.

Isla_Uros_DSC01642

Isla_Uros_WP_20130701_012
Seejärel viiakse külastajad kõrkjapaadiga kõige suuremale saarele.

DSC01650
Kaks sõudjat paadi ninas.

Isla_Uros_WP_20130701_006

Isla_Uros_DSC01659

WP_20130701_016
Kõige suuremal saarel on kauplus, kool ja isegi postkontor. Müügiletid erinevate käsitöödega. Ja vaatetorn.

Järgmisena oli reisikavas Taquile saare külastamine, saar asub Punost 35 km kaugusel.

Isla_Taquile_WP_20130701_019
Ka siin on turism arvestatavaks sissetulekuallikaks, sadamas on terve rida paate.

Giid teeb saare lühitutvustuse, siin on nii 2200 alalist elanikku, saarel kasvatatakse lambaid. Kasse ja koeri praktiliselt ei ole, nende saarele toomiseks on vaja eriluba, ja saarel elatakse vana inka traditsiooni "do not steal, do not lie, do not be lazy" järgi. Ja et siin teevad mehed kudumistööd.

DSC01664

Isla_Taquile_DSC01668

Isla_Taquile_DSC01669

Isla_Taquile_DSC01672

Isla_Taquile_DSC01674

Isla_Taquile_DSC01679
Keskväljak

Isla_Taquile_WP_20130701_024

Isla_Taquile_DSC01680

Isla_Taquile_DSC01711
Edasi on reisikavas kohalik lõunasöök. Külaliste toitlustamine on korraldatud rotatsiooni korras, et sellest saaksid elatuda erinevad perekonnad.

Isla_Taquile_DSC01685
Siin on võimalus kööki külastada, ja ma ei lase seda endale kaks korda öelda.

Isla_Taquile_DSC01697

Isla_Taquile_DSC01703

Isla_Taquile_DSC01707

Isla_Taquile_DSC01710
Kangasteljed, ja poolik vöö.

Isla_Taquile_DSC01708
Tulemus.

Vööd ja mütsid annavad edasi erinevaid sõnumeid, nende kandmisviisi järgi saab näiteks teada, et kes on abielus, ja kes vallaline.

Isla_Taquile_WP_20130701_034
Titicaca järv.

Laev sõidab tagasi Punosse üle kahe tunni, jõuab kohale kella 6 ajal, kui väljas hakkab hämarduma ja siis on juba liiga hilja hakata Cusco poole sõitma, loodus jääb ju pimedas nägemata.

Puno_Peru_DSC01568

Puno katedraal pimedas.

No comments: