Twenty years from now you will be more disappointed by the things you didn't do than by the ones you did.
So throw off the bowlines, sail away from the safe harbor. Catch the trade winds in your sails. Explore. Dream. Discover. --- Mark Twain

Monday, April 21, 2014

San Pedro de Atacama, II


Kirjutatud hoopis Calamas.

San Pedro de Atacama on üks tore linn, piisavalt väike, ning kõik eluks vajalik on kohe käe-jala juures. Paarsada meetrit ööbimispaigast. Kesklinnas on paar nn peatänavat, mis on mõeldud jalakäijatele, ja mille ääres on valdavalt kas hostelid või turismiteenuseid pakkuvad firmad, või siis mõlemad koos.

Vahelduseks on mõned söögikohad ja suveniirikauplused. Alljärgnev on tüüpiline tänavapilt keskpäeval.

DSC05720


DSC05716

DSC06208
Käsitöökauplus, reisifirma ja muidugi San Pedro de Atacama linnapildi lahutamatu osa – suur hulkuv koer.

DSC05704
Rõhk on sõnal “suur”. Kui nüüd tagasi vaadata, siis Argentina on samuti täis hulkuvaid koeri, aga seal on nad ikka väiksemates mõõtudes.

DSC05719
Koeri jätkub igale tänavale.

DSC05722

DSC05710

DSC05711
Ümbruskonnas liikumiseks on võimalik rentida jalgratast.

DSC05821
Casa Incaica – linna kõige vanem maja, aastast 1540.

DSC05703

DSC05702
Värsket puu ja köögivilja saab turult. Ja ka muud, näiteks mune ja isegi kilepakendis kokalehti. Samuti on saadaval pakendatud kokatee, mis on tegelikult valmistatud Peruus (pakil olevate kirjade järgi). Kokatee aitab mägedes aklimatiseeruda, San Pedro de Atacama on küll 2400 meetri kõrgusel, aga kõrgusega peab arvestama, kui minna näiteks El Tatio kuumaveeallikaid vaatama, mis asuvad 4320 meetri kõrgusel.

Või kui on kavas ronida veel kõrgemale, sest vastavaid kohti siin jätkub.

DSC05701
Licancaburi vulkaan, kõrgus 5920 m. 

Mul oli kavas siia veidi pikemalt pidama jääda, et nagu keskne peatuspaik, ja et siit on hea teha paari-kolmepäevseid retki ümbruskonnas. Ning linn ise oli samuti omapärase ning positiivse auraga.

Lihtne ja rahulik. Paari päeva oled turul juba tuttav klient. Ja nurgataguses kanagrillis samuti. Et ei pea enam tellima, vaid viipad käega, ütled tere, ja kanaveerandik tuuakse hetk hiljem lauda.

Varblased.

DSC05827

DSC05613

San Pedro de Atacama pimeduse saabudes. Turvaline, valgustatud. Taskulampi polnud vaja kaasas tassida.

Kiriku ümbrus oleks võinud olla paremini valgustatud, aga ringi liikuda ju nägi. Ning turvalise ümbruse tunnetad ära mingi kuuenda meelega. 

DSC05795

DSC06219

Atacama_DSC05586

DSC06224

DSC06221

DSC05798
Mõni tänav on vahepeal tühjem.

Atacama_DSC05583
ja teine seal kõrval on rahvarohkem.

Atacama_DSC05456
Sama koht päeval.

Atacama_DSC05584

Atacama_DSC05590

Atacama_DSC05589

DSC05802
Jätkub …

Lõunapoolse piirkonna külastamisest pikemalt järgmistes postitustes.

3 comments:

Imre said...

Vägev värk!

Anonymous said...

Kas nii pikal reisil bussil TÜV ei pea tehtud olema (tehniline ülevaatus)? Või keegi ei kontrolli seda..?

Tarmo said...

Hea küsimus.

Lühike vastus on, et siiani pole selline asi nagu tehnoülevaatus mitte kedagi huvitanud. Mitte üheski riigis.

Tehniline seisund on teine asi. On olnud juhuseid, kus teel kontrollitakse tulekustutite olemasolu, ja ohukolnurkade ja ohutusvestide olemasolu. See on siis, kui politsei peab teel kinni.

Üldeselt jääb mulje, et igaüks vastutab ise kas tema auto on korras ja liigub ja kui tulesid ei ole, siis lihtsalt on raske pimedas sõita (aga ikka sõidetakse). Ja ega ilma piduriteta samuti mägedes pikalt ei sõida.

TÜV on ikka rohkem iseloomulik niinimetatud "Nanny States" tüüpi riikidele, ja Lõuna-Ameerika erineb selles mõttes EU-st. näiteks siin on lubatud müüa nii kõverat banaani kui ka kõverat kurki ja kui auto liigub siis on ta tehniliselt korras, sest ta ju liigub ja üleüldse tundub siin olema kuidagi rohkem vabadust.

Sisetunne ütleb, et rahvas tuleb tänavatele, kui keegi hakkab banaani kõverust ette kirjutama