Veel Namiibiat

.
429 päev.
Reisi algusest 49 659 km
Praegune asukoht: Namiibia, Windhoek
Cardboard Box Backbackers

Lahkun Sesriemist, sest Namiibia punased liivamäed on üle vaadatud nii päikeseloojangul kui ka päikesetõusul ja kell kaks on liiga vara, et siia veel üheks päevaks pidama jääda. Enne teele asumist külastan tanklat, Namiibia on piisavalt hõreda asustusega ning sellepärast kasutan iga võimalust tankimiseks. Saaks ka harvemini, praegu on iga 100-200 kilomeetri tagant olnud mingisugune tankimisvõimalus. Põhimõtteliselt on buss võimeline tavaliselt kaasasoleva kütusega sõitma ilma tankimata kuni 1500 km, aga ikkagi on kindlam, kui korralikku kütust on piisavalt. Diisli kvaliteedist – huvitaval kombel tundub siinne kütus olevat parema kvaliteediga, kui LAV-ist ostetud. Sest seal oli nii, et annad gaasi, ja tagant tuleb kõvasti musta suitsu ja jõudu ei ole ja edasi korralikult ei lähe. Mis sest, et tangitud korralikest kohtadest nagu Shell ja BP. Igatahes siin on teine lugu, ju siis ei segata korralikku diislit mingi sodiga.

Tanklas on kohvik, väljas on lauad ja nende ees seisab mootorratas Austraalia numbrimärkidega. Liiga haruldane kohtumine, et infot vahetamata edasi liikuda. Juttu jätkub järgmiseks paariks tunniks.

Sõidan põhja poole, vaatan kaarti ja hakkab silma tuttav nimi, Solitaire.


Teen peatuse, siin on tankla, autoremonditöökoda, väike kohvipood. Ja ka siin on peatuspaiga kujundamisel kasutatud eelmise sajandi sõidukeid.

Namiibia, Sossusvlei

.
Namiibia ja Sossusvlei suured punased liivaluited. Kui kuskil on müügil kasvõi kaks postkaarti, siis ühel on väga tõenäoliselt Sossusvlei luited.


Luiteid soovitatakse külastada päikesetõusul või loojangul, sest varjud toovad välja luidete teravad piirjooned, keskpäeval on efekt väiksem.

Lüderitz, Dias Point

.
Indiasse mereteed otsides peatus meresõitja Bartolomeu Dias paigas, kus asub praegune Lüderitz. Lüderitzi eelmistest nimedest - 1487 aastal lõuna poole sõites andis Dias kohale nime Angra das Voltas, järgmine aasta tagasiteel Euroopasse nimetas ta koha ümber, uueks nimeks sai Golfo de Sao Cristovao (tema lipulaeva järgi, mille nimi São Cristóvão).

Järgmisena seda kohta külastanud Vasco da Gama nimetas lahe ümber, uueks nimeks sai Angra Pequena (ingl.keelses “small cove”) ehk väike abajas.

Indiasse mereteed otsides jättis Dias siia oma kolmest laevast kõige väiksema, laev jäi 9 meremehe valve alla, kuid hiljem tagasi pöördudes oli üheksast kaaslasest ellu jäänud ainult 3. Link . 6 oli tapetud kohalike elanike poolt, seitsmes oli raskelt haavatud ning suri kaaslaste saabudes. Väike laev oli samuti sedavõrd kehvas seisukorras, et Dias otsustas laeva põletada ning pöördus kahe laevaga tagasi Euroopasse.

Dias Point asub 18 kilomeetrit Lüderitzist läänes, neeme tipus. Esimene kivist rist ehk Padrao püstitas siia Dias 25 juulil 1488 aastal, ning see püsis vaatamata tuulele ja ilmastikule kuni 19 sajandini. 1825 aastal leiti rist purunenuna ja väiksemad tükid viidi Kaplinna muuseumi.

See pildilolev rist on siia paigaldatud 1988 aastal Diasi Festivali raames. Dias Point on Namibia National Monument alates 1973 aastast.

Namiibia, Diamond Area 1

.
420 päev.
Lüderitz.

Lüderitzist lõuna poole jääb piirkond, mille nimeks on saksa keeles The Sperrgebiet, "keelatud ala" või otsese nimega “Diamond Area 1”. Ala pikkus põhjast lõunasse on 320 km ja laius kuni 100 km,  pindala on 26.000 km2, ehk siis suurem kui pool Eestit. Teemantite kaevandamist alustati siinkandis 1908 aastal, kui raudtee ehitamise käigus leiti esimene teemant.

Kaevandamine ei olegi see kõige õigem sõna, sest alguses korjati neid lihtsalt maapinnalt. Kaevandamine toimub siiani, iga aasta tõstetakse masinatega 33 miljonit tonni liiva.

Mõningaid fakte Namiibia teemantitest. Valdkonnas töötab 3200 inimest, ning 2010 aastal kaevandati 1,2 miljoni karaati, mis on 1,5 % maailma kogutoodangust. Kilogrammides teeb see aastatoodanguks 240 kg aastas (1 karaat on 0,2 grammi). Teemandid on isegi Namiibia vapil.

Legendid kaovad ehk Wadi Halfa Ferry

.
Cape to Cairo. Algne idee oli ühendada kõik inglise kolooniad Ida-Aafrikas ja idee üks toetajatest oli Cecil Rhodes, ehkki Rhodes eelistas raudteed. Raudtee on aga siiani ehitamata.

Cape to Cairo on omamoodi legendaarne teekond läbi Ida-Aafrika. Ning selle juurde kuuluvad mõned kohad, ja mõned protseduurid, mis tuleb paratamatult läbida. Võiks öelda, et need on sellised “tempel mällu” olukorrad ja situatsioonid, mis kuuluvad lahutamatu osana selle legendaarse teekonna juurde.

Üheks esimeseks on auto (või ka mootorratta) sissevormistamine Egiptusesse. Protseduur, mida ma püüdsin meeles pidada ja järjest üles kirjutada, aga pärast (vist) kümnenda ametniku külastamist läks lugu segamini.
Järgmine oluline koht sellel teekonnal on Aswan. Kairost allapoole Aswani saab liikuda mööda erinevaid teid, võime sõita läbi Musta ja Valge Kõrbe ning oaaside, võime sõita mööda teid, mis on ehitatud Niiluse orgu, võime sõita teatud vahemaa maa mööda Punase mere äärset teed.

Aga kui on soov minna autoga Egiptusest Sudaani, siis sinna saab ainult laevaga. Tõelise laevaga, mitte kõrbelaevaga, nagu mõnikord kaamelit nimetatakse. Ja laev sõidab mööda Niiluse jõge või siis täpsemalt mööda Nasseri järve.