Ja veel Namiibiat

.
463 päev,
Reisi algusest 52109 km,
Opowo.

Pilte viimase nädala teekonnalt. Üks täiesti tavaline müügipunkt väiksema tee ääres.

Vasakul kaugemal on müügilett, nööride otsas on turistidele määratud suveniirid. Paremal asuv telk on elamiseks. 

The Big Africa Cycle

.
... ja Peter Gostelow. Sõidan mööda tolmust Namiibia teed Opuwo poole ja vastu tuleb mees jalgrattaga, ning kaugelt on näha, et see ei saa olla kohalik rattur. Peatume ja juttu jätkub pikemaks.



Kaks ja pool aastat jalgrattaga läbi Aafrika, sealhulgas läbi Kesk-Aafrika Vabariigi ja 4 kuud Kongo DV-s. Sihtpunktiks Cape Town.

Tema koduleht on siin - The Big Africa Cycle, ma olen tema Kongo muljeid lugenud, aga seda ma ei uskunud, et me Namiibias kohtume.

See on üks järjekordne vastus küsimusele "Millise autoga Aafrikasse?", ja tänane vastus on et "saab ka ilma autota"

Respect!

Damaraland

.
458 päev
Kamanjab,
Reisi algusest 51377 km.

Damarad üks Namiibia hõimudest, neid on arvuliselt u 100.000 ja nad on ühed Namiibia vanimad asukad.  "Living Museum of the Damara" on väike Damara küla Twyfelfonteini lähedal Loode-Namiibias. Tegemist on vabaõhumuuseumiga, kus on kümmekond pooleldi läbipaistvat ümmargust onni, ja külastajatel on võimalik jälgida Damarade igapäevaseid toimetusi.


Saabumise momendil pole külas ühtegi turisti, kaugemalt saabub külavanem.

Spitzkoppe

.
454 päev
Reisi algusest 51132 km
Namiibia.

Swakopmund, Walvis Bay ja tsivilisatsioon jääb seljataha. Hüljeste koloonia on külastatud, Welwitschia ja kuumaastik samuti. Kaubandusele on ring peale tehtud, valik on rikkalik. Ühes ülilaia profiiliga majapidamistarvete ja tööriistade ja kõige muu kaupluses on isegi "Kalashnikov" AK-47 stendil, vabamüügis, hinnaks 2000 N$ ehk siis 200 Eurot. Ja söögikohtades on nii, et kui tellid pizza, siis saadki täitsa õige pizza, nii välimuselt kui ka maitselt.  


Läbi kõrbe viib sisemaale Trans - Kalahari Highway.

Welwitschia mirabilis

.
Welwitschia on ürgaegne taim, mis kasvab Atlandi ookeani rannikul Namiibia kõrbes ja Lõuna-Angoolas. Ja näeb välja, nagu mingi kummaline kuhi otsast kuivanud lehti.

Taim koosneb madalast tüvest ja ainult kahest lehest, lehtedel on katkised ja kuivanud otsad. Ta on paljasseemne taim, nagu okaspuud, ning teda võibki pidada puuks, mis on kohandunud kõrbes elama ja millel on ainult juur ja lehed. Taim võib elada kuni 1500 aasta vanuseks, lehed kasvavad kogu taime eluea, kuid nad kõdunevad otsast ning nende pikkus ei ületa 4-5 meetrit. 

Räägitakse, et kui Austria botaanik Friedrich Welwitsch 1860. aastal Lõuna-Aafrikas rännates selle taime avastas, langes ta hardas imetluses põlvili ega julgenud hulk aega oma leidu puudutadagi.

Welwitschia õitseb vaid korra oma elu jooksul.

Welwitschia on kohandunud kõrbe ekstreemsete tingimustega, ta ei sõltu vihmaveest, vaid saab vett ookenilt tulevatest udupilvedest.