913 päev,
Reisi algusest 100 542 km,
Chupaca, Peruu,
Vahelduseks üks tehniline lugu, mis sai alguses mõned päevad tagasi Limast lahkudes: Aeglaselt liikuma hakates on kuulda tagantpoolt mingi vale hääl, nagu keegi koputaks või midagi naksuks. Ja suuremal kiirusel kaob hääl ära. Esimene mõte on, et rattalaager, kuidagi väga tundub katkise laagri hääl. Aga tagumise ratta laager peaks tegeme hoopis teistsugust häält, nagu kohinat, aga seda kohinat ei ole. Ja teiseks, kui sõidu ajal keerata, siis peaks samuti kõrvaga kuulda olema, et ühele poole keerates on kohin v ja teisele poole keerates ei ole. Aga keerates ei muutu midagi.
Tegelikult on Lima kesklinn muidugi eriliselt vale koht midagi kuulata, aga mis teha, vähemalt keegi ei pahanda, kui suure kiirusega rida vahetada, ja püüda siis aru saada, mis nüüd koliseb. Üheksal juhul kümnest koliseb kõrvalsõitev auto, ja kui ta parasjagu ei kolise, siis annab pidevalt signaali. Või laseb niisama tümakat üle piirkonna. Ja tee pole just ka sile.
Aga kuna kuulmise teel targemaks ei saa, siis on veel teine võimalus, tuleb käega katsuda, kas kahtlane koht on kuum või mitte. Piduritrummel ja velg, ma mõtlen. Pean kinni, käin ümber auto, katsun käega, aga midagi kahtlaselt tulist ei ole, mitte sinnapoolegi. Tavaline soojus, nagu ikka linnas sõites ja pidurdades. Ühest küljest hea, sest rattalaagrit on juba reisi jooksul piisavalt vahetatud, aga teiset küljest jama, sest midagi on ju ikka korrast ära. Ja enne teenindusse minnest võiks omal asi selge olla. Võiks. Aga ei ole. Korraks tuleb mõte, et äkki on piduriklots, aga aeglaselt liikudes ja kergelt pidurile vajutades hääl ei muutu.
Ja vahepeal ei ole mitu tundi mingit häält kuulda, nagu kõik oleks ise korda saanud, aga tavaliselt on see petlik.
Järjekordsest asustatud punktist läbi sõites pean esimese ettejuhtuva tõõkoja juures kinni, ja üritame mitme mehega asjale pihta saada. Mingit kahtlast lõtku tagasills ei ole, kuum ka ei ole. Käega ratast keerates midagi kuulda ei ole.
Posts
