Remondipäev

914 päev,  
Reisi algusest 100 566 km,  
Huancayo, Peruu,

Esmaspäeva hommik, kell on 9 paiku, Huancayo kesklinnast läbisõitmine võtab parasjagu aega.






12 kilomeetri läbimiseks läheb pool tundi.


Kohal. Töökoja kõrval seisab klassika ja ootab restaureerimist. Siin tegeletaksegi põhiliselt VW “põrnikate” ja väikebusside taastamise ja ka igapäevase remondiga.


Kliendid tulevad ja lähevad.


Mazda hoovi ei mahu, seal on tööd kuhjaga ees.


Ja kõik jälle otsast peale, kõigepealt ratas maha, seejärel läheb rohkem aega piduritrumliga, aga siis on ka see maas, ja edasi on järg pooltelje käes. Seejärel on näha järjekordne katkine fiksaator. Pidas vastu terve pühapäevase päeva ja esmaspäevahommikuse töökottasõitmise. Võib-olla oleks veel mõne päeva pidanud, aga kindlasti mitte tuhandeid kilomeetreid.  

Edasi hakkab põhjuse otsimine, et miks ikkagi midagi vastu ei pea. "Miks" küsimusele on vastust vaja, sest muidu võibki jääda juppe vahetama.

Pooltelje otsas on kulumisjäljed, ja väga tõenäoline põhjus on, et laager ei istu piisavalt kõvasti pooltelje otsas, vaid on liikunud ja fiksaatori ära lõhkunud.

Edasi jätkub plaan A, see tähendab otsida kohapealt uus pooltelg koos kõige juurdekuuluvaga, sest pikk tee on veel ees. Ja kui kohapealt ei leia, siis tuleb otsida mujalt, st järjest kaugemalt. Tagavaraplaan on ka olemas, et kõik see kraam keevitatakse kuidagi kokku, et ma saan tagasi Limasse sõita, ikkagi pealinn ja seal peaks kõike leiduma, aga see keevitamine on jälle üks ajutine lahendus ja kõige viimane võimalus.


Kohapealne otsimisprotsess näeb välja nii, et pooltelg ja katkised asjad võetakse kaasa, ja sõidame taksoga (4 soli) varuosade piirkonda. Pool tunnikest otsimist ja küsimist ja edasijuhatamist (sest siin on vist ikka kauplusi sadades), ja siis hakkab ühes kaupluses midagi looma. Tegelikult on see lammutuskoja kauplus, ja riiulid on kraami all lookas. Kõigepealt leitakse üks pooltelg, mis näeb välja igati ok, aga on tunduvalt suurema läbimõõduga ja seega ei sobi.

Seejärel öeldakse, et oodake tunnike, ja üks tegelane võtab kaasa meie pooltelje näidiseks, ja sõidab minema.

Vahepeal kasutame võimalust, ja viime Santiagost ostetud käigukasti padja vulkaniseerimisse.


Pichilemus nägi padi välja juba üpris rääbakas, ja siis hoiatati, et ta võib vastu pidada nii 2000 kuni 5000 km, ja viimane aeg on uus otsida. Niinimetatud “uue” sain Santiagost, täiesti uut ei olnud neil kuskilt võtta, ja siis sai võetud lihtsalt kasutatud, et vajadusel saab ära vahetada.

Santiagos oli samuti terve autoparanduste linnaosa, ja vajalik jupp leiti paari tunni jooksul, mitte küll uus, aga parem, kui praegu auto küljes olev. Vt alumine vale nurga all tehtud pilt.

Ja garantiipaberi sai ka.

Selgelt ja konkreetselt – et garantii on 24 tundi, või lihtsamalt öeldes, et garantii on niikaua, kui tagatuled veel paistavad. Ma ei hakanud seda kohe alla keerama, sest kinnisidee oli leida täiesti uus, aga ideeks see jäigi.Ja parem juba alla keerata taastatud detail, võiks nagu kauem vastu pidada.

Igatahes detail võeti töösse, kasseriti 25 Soli (6,7 Eurot) ja kolme tunni pärast pidi ok olema.


Seejärel said vales mõõdus rattapoldid ümber vahetatud.


Enne kella kahte jõudis kohale kõige olulisem – komplektne pooltelg, ja täiesti viisaka välimusega. Saigi kohapealt, hea, et pole vaja kuskilt kaugelt tellida, mingist teisest riigist vms. Raha küsiti 200 Soli ehk siis 53 Eurot. Võta või jäta, valikut ju ei olnud. Kui Eestist tellida, siis läheks vist postikulu kindlasti rohkem, kui 53 EURi. Asi ju kaalub ka omajagu.

Tagasi töökojas.


Ka siin oli laager kõvasti kinni, nii et jälle taksoga linna, suurt pressi kasutama.


Siin käis kiiresti.


Vulkaniseerimisest sain traadi otsas väga tulise taastatud käigukasti padja. 


"Uus”, või täpsem on öelda, et “eelmisest korralikum” pooltelg pärast puhastamist.


Laagripesa on ka seest siledam.


.

Uued rattapoldid pannakse paika.


Ja lüüakse kõvasti kinni.






Veel paar jäädvustust.


Parem all nurgas kohalik kollane ajaleht “Post”.


Pooltelg pannakse tagasi, ja kõik muu vajalik samuti.


Lõpuks on kõik paigas, pidurid on õhutatud ja väljas on pime. Käigukasti padja vahetamine jääb homseks. Sõidan tagasi 12 kilomeetri kaugusel asuvasse kämpingusse, kõik tundub ok olevat. LAV-is oli selleks ajaks juba laager ribadeks. Käega katsudes on vahetatud pool veidi kuumem, kuid see võib-olla ka piduriklotsidest, aga eks homme näeb.

Igatahes kahe päeva muljed töökojast on igati positiivsed, ja kui oleks veel midagi vaja korda teha, siis oleks siin just õige koht.

Keset Chupaca linna on relvastatud politseipatrull, oma kümmekond meest ja peaagu kõik sõidukid peetakse kinni. Näitan ette load, auto passi ja piirilt saadud ajutise sisseveo paberi, kõik sobib, küsitakse veel, et kuhu praegu sõidan, ja kui vastan et La Perla Campamentosse, siis rohkem küsimusi ei ole, kõik ok, head teed, ja buenos noches.

Lõpetuseks kaks paari päeva vanust pilti teekonnalt Limast Huancayosse:


Abra Anticona, 4818 m


Kõrval künka otsas näitab GPS 4825 m, uus isiklik rekord. Mõneks ajaks.