Tarmo Tamming: Vilcashuaman

23.08.2013 - 25.08.2013
Teekond: Lircay – Julcamarca – Ayacucho – Vilcashuaman – Astania – Conception – Puente Pampas – Chincheros – Andahuaylas (404 km).

Lircayst läks edasi täiesti ok kruusatee üle võimsate mägede.

Vahepeal on madalamal mõned väikesed külad, ja siis on jälle kümnete kilomeetrite kaupa tuhja mägismaad.

Vahepeal hakkas juba tunduma, et jõuab liiga vara Ayacuchosse, aga järjekordse teeremondi kohas teatati, et siit enne kella viit edasi ei pääse. Kell oli parasjagu saanud kolm, nii et kaks tundi ootamist. Ümbersõita polnud ka mõtet, sest ega ajas poleks vist eriti võitnud. Ja neid ootajaid kogunes sinna rohkemgi, järelikult oli targem oodata, kui hakata kuskilt mujalt üle mägede sõitma. Üldiselt läks aeg kiiresti, räägid, kus on Eesti, ja siis üritad ise ketchua keele põhiväljendeid pähe õppida, oligi kaks tundi möödas, nii et ei saa arugi.

Kokkuvõttes läks nii, pärast kella viit sai edasi liikuda paari kilomeetri kaupa, ja Ayacuchosse jõudsingi pimedas. Enne linna hakkas veel sadama ka. Mul olid varem mõnede hostelite koordinaadid välja vaadatud, alustades linna sissesõidust, aga tegelikult läks pimedas otsimisega nagu tavaliselt, st vajalikus suunas kulgevad tänavad on valdavalt vastassuunalised, ja õiges suunas kulgevad tänavad on üles kaevatud, ja kõik on hästi kitsad, ja kui lõpuks näed tee ääres mingit parkimisvõimalust ja hosteli silti, siis ei ole aega pikalt reageerida. Auto seisma, ohutuled vilkuma, ja asja uurima.

Kõik oli ok, kui mitte arvata, et enne parklat oli vaja vihmas ja pimedas paar meetrit tagurdada, kuni käis mingi vale kolin, ja äärepealt oleksin maja seina ääres olevad tellingud maha sõitnud. Vedas, ja iseenesest hea õppetund, et ära sõida pimedas, ja ära sõida tagurpidi ainult kuulmise abil, vaadata võiks ikka ka.

Katusega parkla kohe Ayacucho kesklinnas.

Ayacucho on Huamanga provintsi keskus, elanike arv on u 150 tuh. 1980 aastatel oli Ayacucho Peruu terroristliku rühmituse Shining Path (Sendero Luminoso, ehk siis Peruu Kommunistliku Partei) keskuseks. Link. Liikumine on aktiivne ka praegu, ainult et põhirõhk on inimröövidel (eelmisel aastal 40 gaasitööstuse töötajat) ja narkokaubandusel. Ma ei hakka siis otselinke panema, kui otsida googlest “shining path attack august 2013”, siis leiab artikleid ka käesoleva kuu tulevahetuste kohta. Turistidega sel teemal eriti ei vestelda.

Muudest vaatamisväärsustest - Ayacucho is famous for its 33 churches, which represent one for each year of Jesus' life.

Triumfikaar.

Arch of the Triumph vasakul ja San Fransisco de Asis kirik paremal.

Eelmise päeva vihm oli põhjustanud mõningaid varinguid, aga tee oli vähemalt avatud.

Ma ei tahtnud otse Andahuyalasi poole sõita, sest siin lähedal (suhteliselt lähedal) oli veel üks huvitav arheoloogiline koht - Vilcashuaman

Vilcashuamani poole sai mööda kruusakat.

Ja siin piirkonnas on paljudel ristmikel teeviidad. Teid on muidugi tunduvalt rohem, kui kaardid näitavad.

Enne Vilcashuamanit hakkab jälle sadama, ning orupõhi jääb nägemata.

Ka siin teel on põhiliseks liikusvahendiks Toyota minibuss.

Vilcashuaman ehk Wilkawaman asub 3490 meetri korgusel, ja siin on kaks olulist arheoloogilist ehitist.

Sun Temple ehk Temple de Sol. Koloniaalajal ehitati templi müüridele kirik

Ja Ushnu püramiid.

Linn püramiidi otsast vaadatuna.

Püramiidi tipus on Seat of the Inka, arvatakse, et iste oli kunagi kullaga kaetud.

Järgmise hommiku päikeselised pildid Vilcashuamanist. Ei saanud muidu, kui tuli kõik kohad uuesti üle käia.

Ma ei näinud kahe pooliku päeva jooksul siin ühtegi turisti, koht on ikka niipalju suurtest teedest kõrval. Aga saigi segamatult ringi vaadata.

Seejärel hakkasin vaatama, kuidas edasi sõita, erinevatel kaartidel olid erinevad andmed, mõned teelõigud nagu tundusid puudu olevat, aga kohalike sõnul pidi olema võimalik siit otse üle mägede Chincherose poole sõita. Minu andmetel saab siia linna kolme erinevat teed pidi, aga eks näe, alati saab ju tagasi tulla, kui tee järsju ära lõpeb.