San Pedro de Atacama VII

26-05-2016
Teekond: San Pedro de Atacama – Valley de la Muerte – San Pedro de Atacama (14 km, jalgsi)
Reisi algusest 147 213 km.

Hommikul linna peale jalutama minnes hakkab kohe silma, et kuulsa kiriku restaureerimistööd on peaaegu lõppenud.


Eelmise aasta oktoobris käis siin veel ehitus, ja enamus kirikut oli kilesse peidetud.




Uus kaktusepuidust värav


Naharibadest kinnitused.


Restaureeritud peaaltar. Algarrobo ja kaktusepuidust katus. Sees on kõik värskelt valminud.

Kogu kiriku väljast valgeks värvimine on vist jäetud kõige viimaseks tegevuseks.


Väike jalgsimatk linna ümbruses on alati ära kulunud. Kaugemal Cordillera de Sal, siin on peaaegu kõik endine.




Aga midagi on ikkagi teisiti, Valley de la Muerte külastamine on nüüdsest tasuline, 3000 CLP ehk u 4 EUR.


Kohe sissepääsu juures on tee kõrval valge muda, mis on praeguseks küll kuivanud. Tundub nagu kõva pind ...


...aga need augud on siia visatud kividest.


Ja teed on tehtud veidi laiemaks ja siledamaks. 2013 aastal oli siin paras kuumaastik.


Praegu on täiesti tavaline tolmav tee.


Pildil olev Defender on pärit Brasiiliast. Siit tavaliselt edasi ei sõideta. Ülesmäge minev tee on liiga liivane.

Lumelaudur suurel liivaluitel. Mingit mäetõstukit siin ei ole, üles tuleb ise ronida. Korra on ise ka siit üles ronitud, jalanõud olid pärast ikka paksult liiva täis.


Valle de la Muerte – vasakul siis see liivalaudurite luide, paremal Cordillera de Sal, kauguses Licanburi vulkaan. Mäest üles mineva teega on samuti midagi ette võetud, igatahes varem oli see paksu pehme liivaga kaetud.


Kaugemal ja kõrgemal.


Vaade veel kõrgemalt. Tagasi saab kas mööda täpselt sama teed, või siis mööda tavalist autoteed. Valin seekord vahelduseks viimase. Ikkagi allamäge minek.


Mäest alla.


Viimane jupp laskumist. Sealt alt on linna mingi 2 kilomeetrit. Kogu ring oli kokku 14,4 km. Hea pealelõunane jalutuskäik.


Linnas on muidugi kõikjal koerad, peab päris vaatama, et peale ei astu.


Kämping “Los Perales”. Tuttav koht peatumiseks. Elekter on, wifit pole, soe vesi on, köök on, köögis on gaas, ruumi on piisavalt, öösel on vaikne, ja õnneks mitte väga jahe.

Aga linna poole jalutades tuli vastu suur buss, mille esiklaasil oli kiri "ALMA visitor service", või midagi analoogset. Mille peale läksin uuesti turismiinfosse küsima, et kuidas ikka selle ALMA külastamisega on, varem nagu üldse ei olnud võimalik. Et kas tavakülastaja tänavalt saab ka kuidagi.

ALMA, ehk "Atacama Large Millimeter/submillimeter Array" on observatoorium, kus on 66 raadioteleskoopi.

Turismiinfost sain vastuse, et nüüd on külastamine võimalik, kui observatooriumi koduleheküljel registreeruda, ja ootejärjekord on u 2 kuud. Nii et tagasi kämpingusse, nett lahti ja asja uurima. Tripadvisori andmetel oli observatooriumi võimalik nii külastada, et paned ennast üle neti ootejärjekorda mingiks kuupäevaks, ja lähed siis hommikul bussi väljumispaika, ja loodad, et keegi jätab tulemata.

Jätkub ...