Twenty years from now you will be more disappointed by the things you didn't do than by the ones you did.
So throw off the bowlines, sail away from the safe harbor. Catch the trade winds in your sails. Explore. Dream. Discover. --- Mark Twain

Friday, December 29, 2017

Paso Vergara, 2 päev

28.12.2017 
1479 päev.
Teekond: Paso Vergara – Las Loicas – Bardas Blancas – Malargüe (211 km)
Reisi algusest 162 320 km.

DSC07780
Varahommikune ärkamine Tšiili piiripunktis.

DSC07783
Piiripunkti hoone on suhteliselt uus, siin on isegi suur röntgen, et reisijate pagasit läbi valgustada.  Keda aga ei ole, on reisijad ise. Vormistamine läheb päris kähku, kõigepealt tavaline tempel riigist väljumise kohta, ja siis saan templi auto ajutise sisseveo paberile, et nüüd on riigist ametlikult lahkutud. Seejärel tulevad piiripunkti töötajad üheskoos autot vaatama, ja küljeuksel olevat kaarti pildistama.

DSC07785
Tee läheb aga järjest ülesmäge.

DSC07788
Kõrval on aga mitmes kohas näha, kuidas kulges ammusel ajal Paso Vergara tee. Tunduvalt järsem, ja kitsam, pealegi on mitmed kohad jäänud varingute alla.

DSC07790
Veel üks tagasivaade alla juba läbitud teele

DSC07792
Ja edasi…

DSC07796
Järsemad tõusud, aga esimese käiguga saab ilusasti hakkama. Peabki hakkama saama, sest maksimaalne kõrgus on siin vaevalt 2500 meetrit. Põhjapoolsed ülesõidud on valdavalt üle 4500 meetri.

DSC07798
Veel sõitmist, ja ongi käes järjekordne piir. See tegelik piir, mis kulgeb Andides mööda Tšiili ja Argentina kõige kõrgemaid mäetippe.

DSC07807

DSC07808
Saja meetri kaugusel on järgmine "Tere Tulemast Argentinasse".

IMGP2620

IMGP2621
Rada on jäänud päris väikseks.

DSC07812
DSC07813
Vaated on avaramad. Argentina pool ongi üldiselt laugjam.

DSC07818
Vesisemad kohad…

DSC07821
Ja lumisemad kohad. Lumi on täiesti alles, mis sest, et väljas on üle 20 soojakraadi.

IMGP2624

DSC07825
Lõpuks on tee kõrval Argentina piiripunkti silt. Ühtegi autot pole siiamaani vastu tulnud.

DSC07828
Piiripunkt on tunduvalt vanem, kui Tšiili oma. Piirivalvur vaatab põhjaikult passi, ja et kui kõvasti on pilt passi kleebitud, ja et kas on ikka õige pass. Ega siit väga palju Eesti passi omanike just läbi ei käi. Ja väga tõenäoliselt on valge Mazda esimene Eesti numbrimärgiga sõiduk, mis siin piiri ületab.

Arvutit laual ei ole, kaustikus alustatakse uut päeva, ja minu nimi on täna esimene. Seejärel tuleb tagant ruumist teine töötaja, ja täidab käsitsi auto sisseveo blanketi. Tähtajaks antakse seekord 6 kuud. Hetkel pole aga tähtaeg üldse oluline, sest niikuinii tuleb varsti veel korra üle mägede sõita, ja oluline on üldse iga etapi viimane piiriületus (siis on vaja saada maksimaalne lubatud, ehk 8 kuud).

Paarikümne minutiga on ametlik osa läbi, vaatame mitmekesi jälle autot ja kaarti, ning jätan neile mälestuseks sini-must-valged kleepsud.

DSC07830
Jälle üks avaram piirkond.

DSC07833
ja allamäge viiv tee

DSC07835
Siis algab üks lõputu treppisõidetud osa.

DSC07837
Tee kõrval on Rio Valenzula, millest hiljem ühineb Rio Grandega

DSC07840

DSC07844
Vahepeal on jälle vesisemad kohad

DSC07846
Tee läheb vähehaaval allamäge

IMGP2630

IMGP2633

IMGP2637
Puhkepaus.

IMGP2638

IMGP2641

DSC07854
Vahepeal tuleb vastu esimene sõiduk, küljel on kiri "Gendarmeria", auto peab korraks kinni, ja küsib, et kas kõik on ok. 

DSC07856

DSC07857

DSC07860

DSC07864

DSC07867
Täieti õigusega võib öelda, et nende loodusvaadete pärast tasub siit üle sõita. Hiljem tuleb seljatagant tolmupilv, ja mööda sõidab seesama varem kohatud "Gendarmeria" auto. Rohkem kedagi liikumas ei ole.

DSC07868

DSC07870

DSC07873
Päev on ammu teises pooles, kui kruusatee saab otsa. Võib julgelt öelda, et 200 kilomeetrit oli peaaegu puutumatut loodust. 

DSC07877

DSC07879
Malargüe ja munitsipaalkämping. Varjuline, puhas ja muidu igati ok peatuspaik. Väike toidupood on kohe üle tee, ei vist uuesti üle kordama, et alati pärast piiriületust tuleb uuesti värsket söögikraami varuda.

Ka siin on varem oldud, 2015 aasta veebruaris. Kuna praegu on hooaeg, siis elu käib täie hooga, ja rahvast on päris palju. Vasakul on Argentina noored, ja parempoolsel autol on Kolumbia registreerimisnumber. Ja veel edasi on prantslased, keda kohtasin kuu alguses Buenos Aireses.

GPS-i jälg.

PasoVergaraProfile

GPS-i profiil annab kasulikku infot, hommikul sai tõustud esimese 10 kilomeetri jooksul 1700 meetri pealt 2500 peale, ja siis algas pikk laskumine.

Kokkuvõttes oli üks väga ilusate vaadetega Andide ületus.

2 comments:

ats said...

Täpselt hommikukohvi kõrvale, väga hea ajastus :D
Need treppis teed... Namiibia tuleb meelde.

Tarmo said...

Namiibia on jah samasuguste teedega. Tolmused ja treppisõidetud. Ja samuti võrratu loodusega.