Natal das Cataratas

1040 päev,
Reisi algusest 115 895,
Foz do Iguacu, Brasiilia,


Ka siin on suur, 18 meetri kõrgune jõulupuu keset linna.


Lund muidugi ei ole, sest väljas on 30+ ja mõnikord on veel palavam

Transamazonica, 5 ja 6 päev.

29.10.2013. Viies päev Transamazonical
Päevateekond - 410  km,
Reisi algusest 110 281 km,

Järjekordne öö oli normaalse temperatuuriga ja täiesti vaikne. Hommikul oli ümbruskond hallis udus.

Transamazonica, 3 ja 4 päev.

27.10.2013
Teekond: Medicilandia – Uruara – Placas – Ruropolis –  Divinopolis (316 km).

Hommikul on taevas selge, helesinine, ja mitte ühtegi pilve ei ole veel näha. Ja mis peamine, maapind on jälle kuiv.

Transamazonica, 1 ja 2 päev.

25.10.2013
Teekond: Maraba – Novo Repartimento (191 km).

Loo algus on eelmises postituses - Legendaarsed teed

Ees ootas peaaegu 2000 kilomeetrit teed, mille hetkeseisukord oli suuremalt osalt teadmata.

Google otsingu tulemus kinnitas, et üldiselt on tee kuival ajal läbitav. Googli pildiotsing ja Youtube päring Transamazonica ja BR-230 teemal andis aga niisuguseid tulemusi, et keera aga kohe ots ümber, ja ära parem üritagi oma valge bussiga seda teed mööda sõita.


Tegelikult oli olukord palju parem, sest väljas oli palav, päike lõõskas lagipähe, aga mis peamine, tee oli kuiv. Ja valdavalt tolmune. Väga tolmune. Nii tolmune, et selle kohta võiks kohe eraldi sõna olla. Ma mõtlen, et niisugune viisakas sõna.

Legendaarsed teed

Lõuna-Ameerika legendaarseid teid saab mitmeti liigitada, kõigepealt näiteks need, mida teatakse rohkem, ja mida mööda tuleb siin paratamatult sõita, sest mõne ilusa kohaga ei olegi muud maismaa ühendust.


Esimene näide - Argentinas asuva Perito Moreno liustiku külastamiseks tuleb sõita mööda Ruta 40-t. Tee kogupikkus on üle 5000 kilomeetri, alates Boliivia piirist kuni alla Tulemaani.

Belem

24.10.2013.

Belem on kahe miljoni elanikuga Brasiilia suurlinn, ja linna pindala on üle 1000 km2.  Linna ajalugu algab aastast 1616, kui siia ehitati fort, ja Belem sai linna staatuse juba 1655 aastal.

Amazonase kruiis

21.10.2013 - 23.10.2013
Teekond: Macapa - Belem (Praamiga Amazonase vastaskaldale, 502 km).

Oiapoque sild

18.10-2013 – 20.10.2013,
Reisi algusest 108 109 km,
Teekond: Cayenne – St.Georges – Oiapoque – Calcoene – Macapa (849 km).

Cayenne Zoo

17.10.2013
Reisi algusest 107260 km
Teekond: Kourou – Cayenne (120 km).

Cayenne Loomaaed koos Botaanikaaiaga asub pealinnast 25 kilomeetri kaugusel. Kourou poolt tulles jääb peaaegu tee äärde, ainult 8 km suurelt teelt. Ja Tripadvisori järgi on loomaaed Cayenne vaatamisväärsus nr.3, mis tähendab, et siit ei sobi niisama mööda sõita, ning esimene pool päeva oligi jälle sisustatud.

Kourou Space Center

16.10.2013
971 päev
Reisi algusest 107 140 km,
Teekond: Aouara - Kourou (217 km)

Eestikeelsest Wikipediast Prantsuse Guajaanas Kourous asub Guajaana kosmosekeskus, mida kasutavad ühiselt Euroopa kosmoseagentuur ESA (European Space Agency), Prantsuse kosmoseuuringute keskus CNES (Centre national d'études spatiales) ja kommertsfirma Arianespace.

Prantsuse Guajaana

13.10.2013 – 15.10.2013
Reisi algusest 106923 km
Teekond: Paramaribo – Albina – St.Laurent  Du Moroni – Mana – Aouara (226 km).

Hommikul sõidame prantsuse poole asja uurima, sest neid ülesõitu soovijaid on veel. Aleksey ja Dawen reisivad juba aasta otsa väikese Peugeot kaubikuga mööda Lõuna-Ameerikat. Kohapeal, selgub et mingit eriluba selle väikese pargase jaoks pole kusagilt võtta, ja tegelikult polegi seda vaja. Tolli sõnul on vaja oma pass ja auto pass ja kindlustus. Ja ongi peaaegu kõik, aga kuna ülevedu jääb esmaspäevaks, ja esmaspäeval on siin teine vahetus, siis soovitatakse esmaspäeval enne ülevedu dokumendid ka teisele vahetusele ette näidata. Et oleks kindlam.

Esmaspäeval näitame uutele meestele paberid ette, ja ka nemad kinnitavad, et igaüks võib üle jõe sõita, millega tahab, ja muidugi omal vastutusel. St kui see parv põhja läheb, siis nagu pole mõtet kedagi teist peale iseenda süüdistada. Iseenesest mõistlik suhtumine, pole mõtetut ülereguleerimist ja igaüks vastutab ise oma tegude eest. Ja veel öeldakse, et kui te siia maabuda ei saa ja maabute kusagil mujal, siis tuleb ikkagi mööda teed siia sõita ja paberid ette näidata.
   

Vormistame sõidukid Surinamest välja, mis tähendab, et tollimees võtab ajutise sisseveo paberid ära. Ja piirivalve lisab passi veel ühe templi.

No Ferry?

11.10.2013-13.10.2013
Reisi algusest 106 697 km
Teekond: Paramaribo – Albina – Paramaribo (295 km)

Kõigi kolme Guyana kohta saab öelda, et “One road In, One Road Out”, kuid Suriname ja French Guyana kohta oleks täpsem väljend “One Ferry In, One Ferry Out”. Riikidevaheline piir kulgeb mööda jõge, ja sildade asemel on toimiv paadiliiklus, ning autod peaksid saama üle jõe praamiga. Ja üldiselt saavadki, aga mõnikord juhtub nii, et praam läheb remonti või hooldusesse, ning mitte üheks või kaheks päevaks vaid hoopis pikemaks ajaks.

Praegune pikem aeg pidi kestma kuni 28 oktoobrini, oli viimane Paramaribost saadud info. Ja niikaua autodega üle jõe ei saa, varupraami ei pidavat olema.

Kuna keegi ei osanud alternatiivide kohta midagi öelda, siis oli ainus võimalus sõita kohapeale Albinasse asja uurima. Albina on Suriname poolne piirilinn, teisel pool on Pr.Guyana ja piirilinnaks St Laurent.


Albina reisisadam.

Paramaribo Zoo

964 päev,
09.10.2013,
Reisi algusest 106 402 km
Paramaribo, Suriname.

Paramaribo loomaaed saab omale eraldi postituse. Loomaaed avati 1972 aastal, ta asub peaaegu kesklinnas, ja külastus maksab 10 Suriname dollarit (3 USD).


Külastajaid praktiliselt ei olnud.

Suriname

05.10.2013 – 06.10.2013
Teekond: Georgetown – Moleson Creek – Paramaribo (446 km).

Suriname (kunagise nimega Dutch Guyana) on Lõuna-Ameerika kõige väiksem iseseisev riik, pindala on 165.000 km/2, ja elanikke on u 556.000. Riigil on maismaapiir Guyana, Brasiilia ja Prantsuse Gujaanaga, kuid Suriname ja Brasiilia vahel ei eksisteeri ühtegi teed, ainus võimalus on sõita kas läbi Guyana või Prantsuse Gujaana. Kõigis kolme riigi kohta saab öelda, et "One Road In, One Road Out".

Selguse mõttes üks kaart ka.
   

View Larger Map

Kaieteur Falls

959 päev,
Reisi algusest 105 957 km,
Guyana.

226 meetri kõrgune Kaieteuri juga asub Guyana keskosas Potaro jõel, ja ta on Guyana üks olulisemaid vaatamisväärsusi. Joa külastamine eeldab kõigepealt Georgetownist tunniajalist lennukisõitu, alternatiiv on matkata mitu päeva läbi puutumatu vihmametsa, ja sõita vahepeal paadiga mööda jõge, sest joani ei vii ühtegi teed.

Esimene vaade joale vahetult enne maandumist.

Guyana Zoo

958 päev,
Reisi algusest 105 950 km,  
Georgetown, Guyana.


Guyana loomaaed, ametliku nimetusega Guyana Zoological Park asub Georgetownis, ja avati 1952 aastal. Loomaaed on suhteliselt väike, asub peaaegu kesklinnas, ja tunni-paariga jõuab kõik nurgatagused läbi jalutada.

Edasi on juba pildid.

Teekond Georgetowni

26.09.2013 – 27.09.2013
Teekond: Lethem – Kurupukari - Linden – Georgetown (531 km)
Riik: Guyana


Vihmametsa asemel on vaheldusena kahel pool teed ehtne savann.

Welcome to Guyana

23.09.2013 - 25.09.2013
Reisi algusest 105 397 km,
Teekond: Manaus - Boa Vista – Bomfim – Lethem (934 km) 

Manausest ülespoole on samuti vihmametsad, ning maastik on veidi mägisem. Ja tee on korralikum. Pikapeale tuleb jälle meelde, et bussil on viies käik ka olemas. Tee kõrval on Iracema juga, ja külastamiseks on vaja sõita mööda kõrvalteid ja lõpuks viib joani varjuline matkarada.

Manaus

15.09.2013 – 22.09.2013

Manause linna iseloomustavad hästi tema mitteametlikud nimetused läbi aegade: Heart of the Amazon, City of the Forest, Paris of the Jungle. 


Manause ajalooline tollimaja – Alfandega. Ei ole külastajatele avatud.

Teatro Amazonas

Manaus on 2,2 miljoni elanikuga suurlinn keset Amazonase piirkonda. Linn asutati juba 1669 aastal, aga tema hiigelaeg oli 19 sajandi lõpus ja 20 sajandi alguses kautšukibuumi ajal. Lühidalt: Kautšukipuu Hevea brasiliensis kasvas sel ajal ainult Amazonase piirkonnas, kohalikud indiaanlased korjasid ja kasutasid toorkautsukit juba ammu, et oma riideid ja jalatseid veekondlamaks muuta.



Toorkautšuki kokkuostjad ja vahendajad, ehk siis tolleaegsed kautšukiparunid said sel ajal ülirikkaks, ja kuna nad soovisid siia saada ehtsat itaalia ooperit, siis Manaus Opera House ehitatigi valdavalt Euroopast toodud kõige kallimatest materjalidest, näiteks katusekivid toodi Prantsusmaalt, marmor Itaaliast, toolid Inglismaalt. Brasiilia lipu värvides katusekuppel koosneb 36000 keraamiliset detailist. http://en.wikipedia.org/wiki/Teatro_Amazonas

BR-319 Kaart

Teekonna kaart, ja Embratel tornide koordinaadid. Võib-olla on kellelegi abiks

BR-319, 6 päev, Manaus

14.09.2013,
939 päev,
Reisi algusest 104 223 km,
Päevateekond 253 km,


Hommikul on keegi tiivuline duširuumis, ja isegi püsib paigal, kuni käin vahepeal kaamerat toomas.

BR-319, 5 päev on puhkepäev

13.09.2013,
938 päev,
Reisi algusest 103 970 km,
Päevateekond 0 km, st edasiliikumise mõttes puhkepäev.
Tupana Igapó-Açu


Pärast hommikusööki läheb päev kuidagi sujuvalt üle täiesti autovabaks päevaks, sest peatuspaik on igati ok, jões saab ujuda, ja maja taga saab duši all käia. Ja baariletist saab külma jooki ja üldiselt ei ole ju kella peale sõit. Varjus on võrkkiiged. Ning saab vaadata, kuidas külaelu niisuguses kohas kulgeb.

Sillad, BR-319, 4 päev

12.09.2013,
937 päev,
Reisi algusest 103 970 km,
Päevateekond 70 km,




Järjekordne hommik Embrateli “hotelli” parklas. Algab neljas päev legendaarsel maanteel. Öö oli üldiselt vaikne, kui mitte arvestada mõningaid vihmametsast kostvaid hääli. Konnad krooksuvad, ja vahepeal on kuulda pimeda metsa poolt mõne suurema oksa murdumist. Kedagi näha muidugi ei ole.

Humaita-Manaus, BR-319, 3 päev

11.09.2013,
936 päev,
Reisi algusest 103 900 km,
Päevateekond 107 km.




Pildiallkiri võiks olla lihtne ja lühike: Täiesti sõidetav tee läbi vihmametsa vähemvihmasel perioodil, või siis midagi sarnast. Fakt on see, et teel sai sõita, edasiliikumise kiirusest parem ei räägi.

Humaita-Manaus, BR-319, 2 päev

10.09.2013,
935 päev,
Reisi algusest 103793 km,
Päevateekond 100 km, 48 silda.


Hommik Embrateli torni väravas. Kella 7 ajal on varjus on täiesti talutav temperatuur, taevas pole ühtegi pilve.

Humaita-Manaus, BR-319, 1 päev

09.09.2013,
934 päev,
Reisi algusest 103693 km,
Päevateekond 136 km,

Hommikul kella poole 7 ajal on taevas pilvine. Ja viimased päevad on olnud samuti sellised poolkuivad, nii et sõitu pole mõtet edasi lükata.

Rodovia Fantasma

08.09.2013
Teekond: Porto Velho – Humaita (244 km)

“Kuhu edasi?”
”Manausi”,  
”Sinna saab praamiga, Porto Velho sadamast”,  
”Ei, me läheme mööda BR-319 maanteed”,  
“Kas te tahate minna mööda SEDA TEED Manausi ?”. “SEDA TEED !??

Ja nii edasi, ja nii edasi, niisugune oli põhiline reaktsioon, kui jutuks tuli edasine teekond Porto Velho – Humaita - Manaus. Eriti just SEE TEE, 640 kilomeetrine lõik Humaita-Manaus

Sest Manausi sõidetakse kas praamiga, või siis lennukiga, aga mööda maad?  Tegelikult saab ka mööda maad, sest läbi tiheda vihmametsa ehitati sõjaväe poolt 1970-ndate aastate alguses tee, BR-319, kuid see tee tunnistati juba 1988 aastal ametlikult läbipääsmatuks.

Selguse mõttes kaart ka, BR-319 on see paksem punane joon Humaita ja Manause vahel.

Tagasi Brasiilias

04.09.2013 – 07.09.2013,
Teekond:  Assis Brasil - Brasileia – Rio Branco – Porto Velho (963 km),
Reisi algusest 103 313 km


Jupp eikellegimaad kahe suure riigi vahel, Brasiilia on pindalalt Lõuna-Ameerika suurim riik, ja Peruu on suuruselt kolmas. Seejärel on ees Alfandega piiripunkt. Brasiilia.

Puerto Maldonado ja Tambopata

01.09.2013 – 03.09.2013
Teekond: Cusco – Ccatca - Ocongate – Loromayo - Puerto Maldonado – Inapari (713 km)

Tagasi Cuscos

27.08.2013 Teekond: Abancay – Cusco (203 km)
28.08.2013 – 31.08.2013 Cuscos
Reisi algusest: 101 657 km
Peatuspaik: Quinta Lala Camping, Cusco, Peruu

Kuna viimastel päevadel oli tagumine velg jätkuvalt kuum, siis tuli veidi reisiplaane muuta, ja sõita Abankayst otse Cuscosse, et see asi lõplikult korda saada. Esialgne kava oli mul külastada Arequipat, ning Colca ja Cotahuasi kanjonit, aga jah, “Nii ei saa ju rallit sõita”, kui nüüd klassikuid tsiteerida. Poole miljoni elanikuga linnas on lihtsam varuosi leida ja remondiga tegeleda.


Sõit läheb Cusco suunas.

Sondor

920 päev,
26.08.2013,
Teekond: Andahuaylas – Sondor – Sojccamuyu – Matapuquio – Huancarama – Abancay (158 km).


The Great Pyramid of Sondor on väike püramiidikujuline mägi Andahuaylasi linnast 17 kilomeetri kaugusel. Püramiid on algselt ehitatud Chanka tsivilisatsiooni poolt.

Vilcashuaman

23.08.2013 - 25.08.2013
Teekond: Lircay – Julcamarca – Ayacucho – Vilcashuaman – Astania – Conception – Puente Pampas – Chincheros – Andahuaylas (404 km).

Huancavelica

22.08.2013,
916 päev,
Reisi algusest 100 862 km
Teekond: Huancavelica – Abra Huayraccasa – Huachocolpa – Lircay (122 km),  
Uus kõrgusrekord: Abra Huayraccasa – 5059 m.
Uusi küljepeegleid ostetud: 1


Hommikune päikesepaisteline Huancavelica, ehk kohalikus ketšua keeles Wankawilka. Linn on asutatud 1572 aastal, praegu on siin u 40 tuh elanikku.

Chupaca

21.08.2013
Teekond: Chupaca – Huancayo – Huancavelica (151 km),

Autoremontimise ajal ööbisin Chupacas, Huancayo lähedal asuvas väikelinnas. "Campamento La Perla" leidsin kummalisel kombel hoopis Tripadvisorist, kui üritasin leida inernetist järgmist kämpingut. Ja koht oli igati ok, ruumi oli piisavalt, pluss veel elekter, soe vesi ja muidugi wifi, mis enamus aega töötas.

Huancayo

915 päev,
Reisi algusest 100 581 km
Huancayo, Peruu,


Huancayo kunagine raudteejaam. Lima-Huancayo raudtee on Lõuna-Ameerika kõrgeim ning maailma kõrguselt teine Link, teel on 69 tunnelit ja 58 silda.

Remondipäev

914 päev,  
Reisi algusest 100 566 km,  
Huancayo, Peruu,

Esmaspäeva hommik, kell on 9 paiku, Huancayo kesklinnast läbisõitmine võtab parasjagu aega.

Lima–Huancayo, ehk veel üks tehniline lugu

913 päev,
Reisi algusest 100 542 km,
Chupaca, Peruu,

Vahelduseks üks tehniline lugu, mis sai alguses mõned päevad tagasi Limast lahkudes: Aeglaselt liikuma hakates on kuulda tagantpoolt mingi vale hääl, nagu keegi koputaks või midagi naksuks. Ja suuremal kiirusel kaob hääl ära. Esimene mõte on, et rattalaager, kuidagi väga tundub katkise laagri hääl. Aga tagumise ratta laager peaks tegeme hoopis teistsugust häält, nagu kohinat, aga seda kohinat ei ole. Ja teiseks, kui sõidu ajal keerata, siis peaks samuti kõrvaga kuulda olema, et ühele poole keerates on kohin v ja teisele poole keerates ei ole.  Aga keerates ei muutu midagi.

Tegelikult on Lima kesklinn muidugi eriliselt vale koht midagi kuulata, aga mis teha, vähemalt keegi ei pahanda, kui suure kiirusega rida vahetada, ja püüda siis aru saada, mis nüüd koliseb. Üheksal juhul kümnest koliseb kõrvalsõitev auto, ja kui ta parasjagu ei kolise, siis annab pidevalt signaali. Või laseb niisama tümakat üle piirkonna. Ja tee pole just ka sile.

Aga kuna kuulmise teel targemaks ei saa, siis on veel teine võimalus, tuleb käega katsuda, kas kahtlane koht on kuum või mitte. Piduritrummel ja velg, ma mõtlen. Pean kinni, käin ümber auto, katsun käega, aga midagi kahtlaselt tulist ei ole, mitte sinnapoolegi. Tavaline soojus, nagu ikka linnas sõites ja pidurdades. Ühest küljest hea, sest rattalaagrit on juba reisi jooksul piisavalt vahetatud, aga teiset küljest jama, sest midagi on ju ikka korrast ära. Ja enne teenindusse minnest võiks omal asi selge olla. Võiks. Aga ei ole. Korraks tuleb mõte, et äkki on piduriklots, aga aeglaselt liikudes ja kergelt pidurile vajutades hääl ei muutu.

Ja vahepeal ei ole mitu tundi mingit häält kuulda, nagu kõik oleks ise korda saanud, aga tavaliselt on see petlik.

Järjekordsest asustatud punktist läbi sõites pean esimese ettejuhtuva tõõkoja juures kinni, ja üritame  mitme mehega asjale pihta saada. Mingit kahtlast lõtku tagasills ei ole, kuum ka ei ole. Käega ratast keerates midagi kuulda ei ole.

Nazca

11.07.2013 – 14.07.2013
Teekond: Nazca – Chauchilla – Nazca – Lima (565 km).

Nazca väikelinna lähedal, Andide eelmäestikus, on 400 ruutkilomeetri suurusel platool kummalist jooned ja kujundid, mille mõistatus on siiani täielikult lahendamata. Siin on kivikõrbes sadade kaupa sirgeid jooni ja geomeetrilisi kujundeid, ning peaaegu 70 loomade ja taimede kujutist. Erinevad allikad annavad muidugi erinevaid numbreid.  

Joonte valmistamise tehnoloogia on lihtne, siin pildil on poole meetri laiuselt alalt on eemaldatud kõik suured ja väikesed kivid, nii et paistma hakkaks heledam maapind. Mõned jooned on muidugi laiemad, kui pool meetrit, aga tehnoloogia on sama. Heledam koht on kivideta maapind.

Ollantaytambo, Moray, ja teised kohad

07.07.2013 – 10.07.2013
Teekond: Aguas Calientes – Santa Teresa – Santa Maria – Ollantaytambo – Moray – Abancay – Nasca – San Juan – Nasca (1085 km).


Ka nii saab jõge ületada.

Lost City of the Incas

06.07.2013.

Algus on eelmises postituses: http://tarmotamming.blogspot.com/2013/08/back-road-to-machu-picchu.html

Machu Picchust saanud üks Peruu sümboleid, koht on UNSECO maailmapärandi nimekirjas ning kuulub  seitsme uue maailmaime hulka (New 7 Wonders of the World http://en.wikipedia.org/wiki/New7Wonders_of_the_World).

Machu Picchu avastati, või õigem on öelda, et “taasavastati” laiemale üldsusele 1911 aastal, Yale ülikooli professori Hiram Binghami poolt, ehkki kohalikud elanikud teadsid ka varem linna asukohta. Hiram Bingham otsis legendaarset inkade linna Vilcabambat, ja pidas esialgu Machu Picchut Vilcabambaks (Vilcabamba, ehk Espiritu Pampa oli inkade impeeriumi viimane kants hispaania vallutajate vastu, mis vallutati 1572 aastal, põletati maha ja linna asukoht vajus seejärel unustusse).    


Machu Picchu ehitatud on Pachacuti valitsemisajal (u 1450), linn jäeti teadmata põhjustel maha ammu enne hispaanlaste tulekut, ning väga tõenäoliselt sellepärast nad seda ei leidnudki. Ja täpselt teadmata on ka Machu Picchu otstarve, et milleks ikka see linn mäe tippu ehitati.

Back Road to Machu Picchu

04.07.2013 – 05.07.2013
Teekond autoga: Cusco – Urubamba – Ollantaytambo – Santa Maria – Santa Teresa – Hidroelectrica (224 km).
Teekond jalgsi mööda raudteed: Hidroelectrica – Aguas Calientes (3 tundi).

Machu Picchu külastamiseks on laias laastus kolm erinevat võimalust.

Esimene: 4-päevane jalgsimatk mööda klassicalist Inca Traili, mis tuleb varakult broneerida, kuna Inca Trailile lubatakse päevas ainult 500 matkajat. Juunikuus näitas vastav veebileht, et esimesed vabad kohad on alles oktoobri keskpaigaks, nii et see matk jäi ära. Veel võib valida muude erineva pikkusega matkaradade vahel, näiteks Lares Trek, Salkantay Trek, Choquequirao trek jne (google abiks!).

Teine: Rongiga. Seda kasutab väga tõenäoliselt enamus MP külastajatest. Aga rongiplaanide kohta ma eriti infot ei otsinud, sest kavas oli kasutada kolmandat võimalust.

Kolmas: Sõita kohaliku transpordiga või oma autoga ümber mägede (Ollantaytambo – Santa Maria – Santa Teresa – Hidroelectrica), jätta auto hüdroelektrijaama juurde, ja minna 8 kilomeetrit mööda raudteed Agua Calientesesse, mis asub Machu Picchu jalamil.


Selguse mõttes kaart ka, kolmas variant on punasega, ja üleüldse ,et miks otse minna, kui ringiga saab.

Cusco

02.07.2013 – 03.07.2013,  
Teekond: Puno – Rachi – Cusco (385 km),

Rachi arheoloogiline kompleks asub Puno-Cusco maantee ääres, ja koosneb mitmest erinevast osast.

Kõigepealt Tempel of Wiracocha, millest on alles 20 meetri kõrgune keskmine müür, kõrvalasuvatest sammastest on säilinud ainult meetrikõrgune osa.

Titicaca järve saared

01.07.2013
Paadiretk: Puno – Isla Uros – Isla Taquile – Puno (terve pikk päev, mitukümmend kilomeetrit).

Titicaca  üheks oluliseks vaatamisväärsuseks on järve Peruu poolel asuvad Urose ujuvad saared, ja nende saarte elanikud. Saari nimetatakse nende kunagiste ehitajate Urose rahva järgi, kes ehitasid need ,et mitte inkade võimu alla sattude, kui inkad 14 sajandil oma impeeriumi laiendasid. Urose keel on praeguseks välja surnud, saartel räägitakse aimara keelt, sest rahvas segunes aegade jooksul aimaradega.

Urose saartel elav rahvas elatub praegusel ajal kalapüügist ja turismist. On saari, kuhu turiste ei lubata ja on saari, kuhu korraldatakse erineva pikkusega reise, alates paaritunnisest kuni koos ööbimisega saarel.


Puno,  Cerrito de Huajsapata - mäe otsas on inkade impeeriumi loojale pühendatud monument, First Inca Manco Capac.

Peruu

30.06.2013
Teekond: Copacabana (Boliivia) –  Yunguyo - Puno (Peruu), 143 km
Boliivia – Peruu piiriületus. 

Boliiviast väljumisel ei toimu midagi erilist. Passikontroll paneb oma templi, toll võtab ära auto ajutise impordi paberi, ja küsib midagi kütuse kohta. Kuna Boliivias on kütus peaaegu 3x odavam, kui ümberkaudsetes riikides, siis valvatakse, et seda kanistrite ja vaatidega välja ei veetaks.

Seejärel ongi eest järgmine Lõuna-Ameerika riik, Peruu. Siin käib samuti kõik kiirelt, immigratsioon ja siis sõiduki vormistus. Kaugemal kaupluseseinal on kiri “Welcome to Peru”.


Kümme meetrit edasi oli veel üks kontroll.

Tiwanaku

27.06.2013 – 29.06.2013
Teekond: La Paz – Tiwanaku – Copacabana (266 km).

Kõigepealt Tiwanaku kohta mõned faktid: Tiwanaku on oluline arheoloogiline mälestusmärk Lõuna-Ameerika inkade-eelsest perioodist, koht kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ja asub 72 km kaugusel La Pazist, seda on nimetatud ka kui "American Stonehenge" ja "Baalbek of the New World."


Tiwanaku täpne ehitamise aeg ja ehitajad on teadmata, on arvamusi, et Tiwanaku praeguses asukohas elati juba 11450 aastat eKr.

Salar de Uyuni

23.06.2013 – 25.06.2013
Teekond: La Paz – Oruro - Potosi – Uyuni – Isla  - Tahua – Salinas de Graci Mendoza – Challapata – Oruro – La Paz (1373 km)


3656 meetri kõrgusel asuv Salar de Uyuni on maailma kõige suurem soolaväli, mille pindala on 10.582 km2, ja keskosas on soolakihi paksus peaaegu 10 meetrit.

Death Road.

21.06.2013 - 22.06.2013
Teekond: La Paz – Coroico – La Paz.


Paar lõiku Wikipediast (jätan tõlkimata):

The North Yungas Road (alternatively known as Grove's Road, Coroico Road, Camino de las Yungas, Road of fate or Death Road) is a 61-kilometre (38 mi) or 69-kilometre (43 mi) road leading from La Paz to Coroico, 56 kilometres northeast of La Paz in the Yungas region of Bolivia.

It is legendary for its extreme danger and in 1995 the Inter-American Development Bank christened it as the "world's most dangerous road". One estimate is that 200 to 300 travellers are killed yearly along the road. The road includes cross markings on many of the spots where vehicles have fallen.